«Eesti laul» õigustas end taas

«Eesti laulu» võidu pälvinud Getter Jaani väitis pärast lauluvõistlust, et Eurovisioonile sõitmine on üks tema suuremaid unistusi. Foto: Karli Saul / SCANPIX

Aasta suurim lauluvõistlus on jälle ümber saanud ja võib kindlalt väita, et tegemist on ettevõtmisega, mis läheb kord-korralt paremaks.

Seekordse võistluse saab kõige paremini kokku võtta vanasõnaga «Hundid söönud, lambad terved!».

Heidy Purga & Co idee leida võistluse kaudu häid uusi eesti laule ja artiste elustus täiel määral. Sellist mitmekesisust, nagu näitasid juba poolfinaalid, pole ammu olnud. Oli naiivfolki, electro’t, power-ballaade, klassikalist europoppi, aga ka lihtsalt head moodsat muusikat. Ehk vaid rokki jäi vajaka. Kindel on aga see, et kõik finaali jõudnud laulud eristusid üksteisest.

Parim propaganda

Kas Eestis on veel mõni selline saade, mis propageeriks nii hästi eesti muusikat? Ei ole! Jah, ETV näitab kodumaiste videote edetabelit, kus leidub väga häid lugusid, kuid eetriaja poolest on see ikkagi nišisaade, mida vaatavad need, kes on niikuinii meie muusikalise mitmekesisusega kursis.

«Eesti laul» on suurepärane koht, kus tutvustada laiale avalikkusele head eesti muusikat, sest manipuleerimine Eurovisiooni kaubamärgiga kindlustab vaatajaskonna, kes muidu ei kuulaks elu sees pooli seal üles astuvaid artiste.

Seetõttu võib väita, et hoolimata tulemusest, mis saavutatakse võidulauluga Eurovisioonil, on maksumaksja raha läinud igati asja ette.

Samuti võib öelda, et senikaua, kuni võistluse eesmärk oli leida laul, mis meeldiks kogu Euroopa rahvale, oli tegemist maksumaksja raha lausraiskamisega.

Žürii ja rahvas tasakaalus

Korraldajad on suutnud võistlusele tuua palju uusi artiste, kes on andnud sellele ka uue sisu. Enne kui Heidy Purga korraldamise enda peale võttis, olid seal lood, mille heliloojad olid pea paistes just selleks puhuks valmis treinud. Mitu andekat laululoojat suutsid sel ajal rahva ette tuua ka oma halvima loo.

Uue põlvkonna artistid tulevad aga välja mõne loomulikul teel sündinud palaga. Ei kujuta küll ette, et MID, Mimicry või Orelipoiss oleks pannud letti spetsiaalselt «Eesti lauluks» nuputatud loo.

Kui laiema silmaringiga muusikasõbrad võivad mitmekesise valikuga rahul olla, siis ei saa ka öelda, et kõrvale oleksid jäetud vanamoodsa Eurolaulu fännid. Said ju 20 parema hulka Rolf Roosalu, Kait Tamra, Uku Suviste, Victoria, Getter Jaani ja Ithaka Maria ning Noorkuu. Suur hulk neist pääses ka finaalsaatesse.

Seega on jutt mingist alternatiivmuusikavõistlusest ülepaisutatud. Eurolaulu kohalik eelvoor pole veel kunagi nii mitmekülgne olnud!

Korraldajaid tuleb kiita ka selle eest, et viimaks ometi on nad suutnud välja töötada sellise valimissüsteemi, mis õigustab ennast sajaprotsendiliselt.

Žürii ja rahva häälte kombineerimine tagab huntide ja lammaste sõpruse, nagu artikli algul juttu oli. Ühtpidi suutis žürii välja puksida piinliku balkanliku karnevaliloo, samas tõrjus publikuhääletus kõige kõrgemast tipust žürii lemmiku Orelipoisi, kes lihtsalt pole ära teeninud karistust minna kitšipeole.

Äärmused likvideeritud, läks lõpuks rebimiseks kahe laulu vahel, mille võiks rahumeeli peavoolu liigitada, kuid mille pärast pole ka piinlik.

Vahemärkusena pean ütlema, et ma ei saa aru, mis imeasi see Eurovisioon on, et paneb iseteadlikud ja endast hästi arvavad eestlased ühtäkki lömitama kogu Euroopa ees. Kui muidu peetakse ennast kõige ilusamaks ja targemaks (vähemalt võrreldes endise idablokiga), siis nüüd järsku tahetakse meele järele olla kõigile balkanlastele ning muudele Lõuna- ja Ida-Euroopa rahvastele.

Võitsid kõik

Aga tagasi laupäevase võistluse juurde. Nagu juba eespool kirjutatust aru võib saada, võitis seekordsest «Eesti laulust» kõige rohkem taas muusika ja seega kõik osalejad.

Usun, et nii Outloudz, MID kui paljud teised leidsid endale rohkesti uusi austajaid ja ka võitja Getter Jaani saab hoolimata sellest, kuidas Oslos läheb, hulga häid kogemusi, muutudes küpsemaks artistiks. Nagu näitas telefonihääletus, on meil sellise artisti järele nõudlust.

Ära unustada ei tasu sedagi, et Eesti laulu valimine pole vaid laupäevane telesaade, vaid see toob endaga kaasa peaaegu kuupikkuse kajastuse meediakanalites. On ju palju põnevam saada osa intervjuudest artistidega, kellest sa varem ei teadnud võib-olla midagi, selle asemel et lugeda ei tea mitmekümnendat lugu Koit Toomest, Birgit Õigemeelest või Eda-Ines Ettist.

Õnnestunud saade

Rõõm oli näha, et kogu muusikakõrvane astus telesaates lauludega samas rütmis. Aastatetagune kopitanud-tõsine õhkkond on asendunud lõbusa ja nihkes stiiliga, mis sobibki meelelahutussaatele. Samas ei tasuks unustada, et tegemist pole saatejuhtide isikliku huumoriprogrammiga, vaid ikkagi laulude lõbusa raamiga. Seetõttu ei saagi vahesketšidelt nõuda samaväärset taset erisaadetega.

Tuleb nentida, et õnneks on viimastel aastatel saanud siinsest eurolaulu valimisest mitmekesine muusikapidu, mitte ainult väikse friigiseltskonna punnitusfestival.

FINAAL

«Eesti laulu» võistluse finaalsaates osales 10 laulu.
• Pärast žürii ja publiku häälte liitmist valiti välja kaks laulu, mis asusid võistlema omavahel.
• Publik hääletas võitjaks Sven Lõhmuse loo «Rockefeller Street», mida esitas Getter Jaani. Võidulaul kogus 62 protsenti häältest.
• Teiseks jäi ansambel Outloudz Stig Rästa ja Fred Kriegeri lauluga «I Wanna Meet Bob Dylan».
Allikas: «Sakala»