Pilvepiirilt pudenevad vesised üllatused

See foto rändas uurimiseks Ain Kallise kirjakasti. Kiirelt laekunud vastuses seisis: «Ilus pilt! Oktoobris vist tehtud, jah? Koos kolleeg Jüri Kamenikuga leidsime, et fotol on nii rünksaju- kui võimsaid rünkpilvi, samuti kiud- ja kiudkihtpilvi.»

FOTO: Elmo Riig

Popmuusikast ja ilmast kõneldes oleme kõik asjatundjad. Suvel kallab vihma ja talvel puistab lund. Kuid mitte ainult. Sademete maailm on kirju nagu vanaema lapitekk. Klimatoloog Ain Kallis teeb kõigile isehakanud ekspertidele kiiresti selgeks, et tegelikult ei tea nad midagi.

Tellijale

Teen ettepaneku alustada esimesest klassist ning rääkida lahti, kuidas sademed tekivad.

«Kui maapind soojeneb, hakkab õhk kõrgustesse tõusma. Teatud kõrgusel, kus temperatuur jõuab niinimetatud kastepunktini, hakkab selles sisalduv veeaur kondenseeruma ja muutub nähtavaks veeks. Nii moodustuvad udu- ja pilvepiisad on sadu kordi väiksemad kui vihmapiisad, mida me näeme taevast alla sadamas. Talvisel ajal jõuavad sademed madalate temperatuuride tõttu ka maapinnale tahkes olekus,» selgitab Kallis.

Tagasi üles