Ühiskonnaõpetuse eksam muutub üha popimaks

Õpetaja tahvli ees. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kahe kuu pärast kirjutavad 690 Viljandimaa gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajat küpsuskirjandit, millega algab abiturientide kevadine spurt.

Kui varasematel aastatel on meie maakonnas olnud valikeksamitena populaarsed nii ühiskonnaõpetus kui ajalugu, siis tänavu on kaalukeel kaldunud esimese kasuks.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna nõuniku Einar Rulli sõnul valis ühiskonnaõpetuse eksami tänavu 15 protsenti rohkem õpilasi kui mullu. Ta lisas, et see suund ei valitse üksnes Viljandimaal, vaid kõikjal Eestis. «Ühiskonnaõpetus on muutunud kaks korda populaarsemaks, samal ajal kui ajaloo kasuks otsustanuid on kaks korda vähem,» rääkis Rull.

Tema oletust mööda võib see olla seotud asjaoluga, et ühiskonnaõpetuse eksamit nõutakse ülikoolis menukatele psühholoogia ja sotsioloogia erialadele sisseastujailt. Nõunik märkis, et kõnealune aine on üha popim just heade õpitulemustega noorte hulgas.

Torkab silma, et kui kogu riigis valis vene keele võõrkeele eksamiks kümme protsenti rohkem abituriente kui eelmisel aastal, siis Viljandimaal on selles osas 20-protsendine langus. Samuti on meil vähe neid, kes eelistavad end proovile panna keemias ja bioloogias. «Seevastu füüsikaeksamit on valitud päris palju, mis näitab, et Viljandimaa koolilõpetajad seda raskeks peetud ainet ei pelga,» rääkis Einar Rull.

Ta toonitas, et võrreldes varasemate aastatega ning võttes arvesse ka õpilaste arvu üldist vähenemist, on keemia populaarsus meie maakonnas siiski tõusuteel.

Teistes ainetes pole erilist vahet märgata ei eelmise aasta ega ka ülejäänud piirkondadega võrreldes. Nagu mujalgi, on inglise keel võõrkeele eksamina eelistatuim valik ning üks rahvarohkemaid eksameid üldse.
Küsimusele, kui palju võivad eelmise aasta eksamite meediakajastused mõjutada tänavuste abiturientide valikuid, vastas Einar Rull, et see on andnud tunda üksnes väiksema osavõtjate arvuga eksamite puhul.

Spekulatsioone, nagu oleks üks eksam teistest märkimisväärselt raskem, ei tasu ametniku arvates usaldada.

«Näiteks on öeldud, et matemaatika oli raske. Samas said õpilased, kes olid valinud nii matemaatika kui füüsika, mõlemal eksamil võrdselt hea tulemuse,» selgitas nõunik.

Rulli sõnul on kogemused näidanud, et füüsikas söandavad ennast proovile panna eelkõige võimekaimad õpilased, kuid matemaatikaeksami sooritajate seas valitseb väga suur tasemevahe. «See viibki keskmise tulemuse alla,» lausus ta.

Eksamikorraldajate tähelepanekut mööda annab tugeva õpetaja olemasolu koolis läbi aastate tunda nii eksamitulemustes kui -valikus. Kaebusi, nagu hoiataksid riiklike edetabelite tõttu pinges pedagoogid nõrgemaid õpilasi valimast nende ainet, jõuab eksamikeskusse harva. «Muidugi tuleks noortel kaaluda kõiki täiskasvanute tähelepanekuid, kuid lõpliku otsuse teevad nad ise,» sõnas Rull.