Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu juunis sõitis psüühiliselt haige mees Viljandis vastu kultuuriakadeemia hoonet ja hakkas seejärel läheduses olevaid autosid lõhkuma. Päev varem oli ta psühhiaatriakliinikust koju lubatud. Pildile on jäädvustatud sõiduki teisaldamine.
Tänavu juunis sõitis psüühiliselt haige mees Viljandis vastu kultuuriakadeemia hoonet ja hakkas seejärel läheduses olevaid autosid lõhkuma. Päev varem oli ta psühhiaatriakliinikust koju lubatud. Pildile on jäädvustatud sõiduki teisaldamine. Foto: Marko Saarm

Mees jälitas 11-aastast poissi ning lõi teda mitu korda haamriga pähe. Vägivaldne mees peksis avalikus kohas naist ning hakkas häirekeskusesse helistavat inimest kirvega taga ajama. Mees pussitas bussis enda ees istuvat inimest.

Need viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud intsidendid lõppesid kõige hullemate tagajärgedeta, sest leidus vähemalt üks inimene, kes otsustavalt sekkus. Pärnus haamriga mehe rünnaku ohvriks langenud lapse päästsid rattakiiver, mis tal peas oli, ja oma koduhoovis askeldanud mees, kes kallaletungija kinni võttis. Tallinnas kirvega vehkinud mees pages kohale kutsutud politsei kartuses sündmuskohalt, kuid saadi lõpuks kätte. Rapla kandis Tallinna–Vilniuse bussis ohtliku kaelavigastuse tekitanud mehe surusid maha ja sidusid kinni kaks teist sõitjat.

Vaprust üles näidanud inimesed pälvisid hiljuti kodanikujulguse aumärgi. Ent kirjeldatud juhtumeid ühendab veel üks asjaolu: ründajate vaimne tervis ei olnud korras. Vangla asemel viis nende tee psühhiaatriakliinikumi sundravile.

Märksõnad

Tagasi üles