Ajal, mil 15 kilo kaltsu eest sai ühe purgikaane, kees äri hotelli numbritoas ja burgerikioskit valvati kaheraudse jahipüssiga

Keegi ei tea täpselt, kes hakkas Eestis esimesena hamburgerit müüma. Kui esiotsa tähendas hamburger rämpstoitu, mida armastasid eriti rullnokad, siis Viljandi bussijaama platsil tegutsenud Vismet tõi burgerikultuuri uue mõõtme. Hamburgerikioski kõrval on Viljandi bussijaama maja, mille asemel on praegu Centrum 2 plekk-kast koos bussijaamaga. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

«Meie paviljon oli avatud ööpäev läbi ja oli aeg, kui ma olin öösel selle nurgas laetud kaheraudse jahipüssiga valves,» meenutab ettevõtja Peeter Alvre üheksakümnendate aastate algust, mil Vismeti hamburgerikiosk oli Viljandi menukaim toidukoht. «Täna ei usuks seda keegi, et ettevõtja peab oma müügipinda niimoodi kaitsma, aga siis oli olukord naljast kaugel. Meie müüjat oli rünnatud väga robustsel moel: vitriin löödi sisse ja varastati kaupa.»

Üheksakümnendate algus tõi kõigi elus kaasa drastilisi muutusi. Vabadus oli käes, nüüd tuli vaadata, mis sellega õigupoolest pihta hakata. Aastakümneid halli ja ilmetu kaubaga kuidagi läbi ajama pidanud inimeste silme ees avanes uus maailm, kirev ja külluslik. Seninägematut kaupa pakkuvaid ettevõtjaid hakkas tekkima nagu seeni pärast vihma ja inimeste huvi oli meeletu. 

Kui Viljandi vanalinnas avati 1991. aastal Normani äri, pidi toona alles koolis käiv perepoeg algul poe ukse juures seisma ja valvama, et tunglev rahvas seda maha ei murraks. Riiulid tühjenesid võlukiirusel. 400 huulepulka, 1000 pesupulbrit, 600 hambaharja, 2000 kätekreemi – need on vaid mõned väljavõtted 1991. aasta saatelehtedelt. Poodi pidav Elna Nurmeots on Sakalas meenutanud, et 20 000 tuubi hambapastat oli kuu aja kogus.