Hoolega restaureeritud Suure-Kõpu mõisahoone ootab uudistajaid

Majja sisenejat tervitab imposantne fuajee mullu valminud pöördtrepi ja Rootsist ostetud uhke kroonlühtriga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suure-Kõpu mõisa 2003. aastal alanud taastustööd on jõudnud lõpule ning märtsi lõpul on pidulik lindilõikamine.

Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo kirjeldust mööda pakkus taastamine rohkelt põnevaid hetki. Seda, et mõisa seintel leidub ebatavalisi maalinguid, aimati juba varem.

Vene ajal oli mõisas tegutseva kooli ümberehituse käigus tulnud päevavalgele ilusaid pilte, aga palja naisekeha kujutisi ei söandatud õppeasutuse seinu ilustama jätta. Seepärast kaeti need taas ontlikult värvikorraga ja unustati.

Seinamaalinguid leiti ootamatult palju

«Üllatav oli see, et taastamistööde käigus avastasime seinamaalinguid arvatust tunduvalt rohkem,» rõõmustas vallavanem. Eriti uhke on Tõnu Kiviloo söögisaali seinte värvikihtide alt leitud kentauride ja menaadide üle. Tegemist on lummavate kujutistega, mis on restauraatorite hinnangul tükike vana Roomat, täpsemalt Pompeid. Nende eeskujuks on olnud Rooma poliitikule ja kõnemehele Cicerole kuulunud villa freskod.

Taastamistööde käigus toodi uuesti esile ka Vana-Rooma stiilis peosaali kunstmarmorist seinad. Samuti võib nüüd algsel kujul imetleda kahe juugendliku toa seinu ja lage kaunistavaid taimemotiive, mille järgi üht nimetatakse mooni- ja teist humalatoaks. Majast leiab veel tulbi- ja nartsissimaalingutega toad.

Mõisahoone fassaad on hilisklassitsistlik, aga ruumides on näha mõjutusi eri ajastutest renessansist barokini. Ühe toa eri kihte eemaldades leiti, et see on aegade jooksul olnud nii klassitsistlikus, juugend- kui barokkstiilis.

Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana kutsuma Suure-Kõpuks.

1805. aastal läks mõis von Strykide aadliperekonna omandusse ja jäi nende kätte kuni võõrandamiseni 1919. aastal, mil kuulus Alfred von Strykile. Mõisa esinduslik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi.

Praegu töötab mõisahoones 56 õpilasega põhikool. Vallavanema hinnangul annab selline interjöör lastele korraga nii kunsti- kui ajalootunni.

Mõisaspetsialist Urmas Tuuleveski jutu järgi on Suure-Kõpu seinamaalingud pälvinud turistide hulgas suurt huvi. «Igasuvisel «Unustatud mõisate» tuuril on see paik olnud kõige populaarsem. Mullu oli päevas 100—200 uudistajat, kuue päevaga kogus mõis tuhat külastajat,» rääkis ta.

Tuuleveski hinnangul on mõisamängus osalejaile olnud eriti paeluv see, et neil on olnud võimalik jälgida taastustööd ning meistritega kohapeal juttu puhuda.

«Siin käisid praktiseerimas restaureerimiskooli tudengid Itaalia professori juhatusel,» meenutas Tõnu Kiviloo. «Algul oli neil kavas Kõpus olla nädal, aga see aeg venis kolm korda pikemaks. Neil oli siin lihtsalt nii põnev — asjal on väärtust.»

Tulemas on XVIII ja XIX sajandi vaimus stiilipeod

Hoone taastamine läks maksma umbes 1,28 miljonit eurot. Põhiosa, üle miljoni euro tuli Norrast, abi on saadud ka kultuuriministeeriumi mõisakoolide riiklikust programmist.

Restaureerimistööde peatöövõtja oli osaühing Vennad Ehitus, aga põhiosa kunstilistest töödest tegi projekteerimis- ja restaureerimisfirma osaühing Vana Tallinn arhitekt Svea Volmeri juhatusel.

Majale pandi uus katus, korrastati fassaad, renoveeriti kelder ja esimene korrus ning teisel korrusel tehti sanitaarremont. Vahetati elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning rajati uued sissesõiduteed.

Rohkelt plaane on ka lähitulevikuks. Tõnu Kiviloo kirjeldust mööda loodetakse sel suvel asuda projektiraha abil parki ja esiväljakut kujundama. Mõisahoones on kavas hakata korraldama XVIII ja XIX sajandi vaimus stiilipidusid parukate ning kõige muu juurdekuuluvaga.

Lisaks soovib Suure-Kõpu mõis koostöös teiste Viljandimaa paikadega asuda välismaa turistidele siinseid mõisakoole turundama. «Mõisakoolid on turismimaastikul täiesti võõras asi. Eeldame, et uudishimust tullakse vaatama, mis «loom» see selline on,» selgitas Kiviloo.

ARVAMUS
Urmas Tuuleveski,
mõisa­spetsialist
Kõige erilisem leid olid Pompei-laadsed seinamaalingud, mis mitme värvikihi alt välja tulid. Nii suurejoonelise ja uhkena neid teistes Eesti mõisates avastatud pole.
Osaühing Vana Tallinn tegi majas restaureerimistöid väga suure põhjalikkusega ning ka Kõpu vald on nõudnud võimalikult täiuslikku tulemust. Tean, et mitu tööd tehti ringi.