SEL SÜGISEL TULI õiguskantsler Ülle Madise riigikogu ette taotlusega lõpetada põhiseadusevastane olukord, kus maaomanikult võetakse looduskaitseliste piirangutega võimalus sellelt tulu teenida. Õigustatud kompensatsiooni oodates võib kuluda kuni kümme aastat.
Vabaerakonna saadikurühm on omalt poolt esitanud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega püüame probleemile lahendust leida.
Seni olnu põhjal jääb mulje, et riik kiusab maaomanikke. Tohutud piirangud pärsivad tavapärast majandustegevust. Tunneme, et piirangute seadmise ja reguleerimisega on liiga kaugele mindud. Üldiselt ei ole maaomanikud looduse kaitsmisele vastu, kui sellele järgneb mõistlik kompensatsioon või majandustegevust on võimalik oma maal säästlikul viisil jätkata.
Maamaksu alandamine või selle tühistamine looduskaitseliste piirangutega kinnistult ei ole tõhus kompensatsioon. Maaomanikul on seaduse alusel võimalik esitada taotlus maa võõrandamiseks riigile. Kunagi oli võimalik ka vastastikusel kokkuleppel kompensatsioonimeetmena maid vahetada. Selle meetme rikkus ära poliitiline kasuahnus. Pean silmas omaaegset maadevahetuse afääri.
KÄESOLEVA AASTA 1. novembril oli kinnisasja võõrandamise nimistus 188 taotlust. Alates selle aasta jaanuarist on nimekiri vähenenud 36 kirje võrra. Nimistus seisavad taotlused aastast 2006.
Numbrid näitavad, et midagi on meie riigis totaalselt mäda. Sellise tegematajätmise üks tagajärg on, et inimesed kolivad maalt ja ka Eestist ära. Kuidas suudab uus valitsus seista vastu süvenevale rahvastikupuuduse probleemile, kui me ei suuda isegi selliste «pisiasjadega» toime tulla?
Pealegi antakse pettustele riigi suhtes hagu juurde. Saagem aru: see ongi mugavuspoliitika tagajärg, soovimatus tegelda oma inimestega, anda selgeid ja ausaid vastuseid.
VABAERAKONNA LAHENDUS olukorrale on see, et edaspidi ei tohi kinnisasja võõrandamise nimistus olla rohkem kui 50 objekti, mida maa-amet on võimeline aasta jooksul menetlema. Näeme ette ka lahenduse erandite kehtestamisele. Näiteks pruunkaru pesa leidmise korral. Sel juhul pole looduskaitselise piirangu seadmine ka edaspidi välistatud. Vastava otsuse langetaks keskkonnaministri kokkukutsutud komisjon, milles oleksid võrdselt esindatud kohaliku piirkonna ja riigi esindajad.
Pakume lahenduse ka olukorrale, kui maaomanik ei teagi uuest kotkapesast oma kinnistul. Praegu sätestatakse sellega kohe tegevuspiirang.
Meie paneme ette, et oluline kaitsealapiirang hakkaks kehtima ainult sel juhul, kui maaomanik on teatise kätte saanud ja kõik kirjed kajastuvad registris.
Lisaks looduskaitseseaduse muudatusettepanekutele tegime ettepaneku eraldada tuleva aasta riigieelarvesse summa, millega on võimalik lahendada kuni 2016. aastaks laekunud võõrandamise taotlused.
KUIGI UUE VALITSUSE koalitsioonilepe lubab looduskaitselise piiranguga koormatud maaomanikele lahendust, otsustasid Keskerakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed Vabaerakonna eelnõu riigikogus tagasi lükata. Sisuliselt öeldi: «Jah, teema on väga tähtis ja kahju, et nii on läinud, aga lahendust teame ainult meie.»
Milles see lahendus siis seisneb? Peamiselt lubatakse raha ja üldsõnaliselt kokkuhoidlikkust uute piirangute seadmisel. Selgusetuks jäid võimalikud vastused õiguskantsleri pöördumisele.
Oleme veendumusel, et looduskaitseliste piirangute süsteem tuleb tervikuna läbi töötada. Näeme küll väikseid positiivseid tulemusi, kuid palju tööd on veel ees.
Meie suur soov on, et Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks oleks riik pikaajalised võlgnevused oma rahva ees likvideerinud.