EESTIS REAGEERIB politsei laste väärtegudele ehk kergematele õigusrikkumistele enamjaolt rahatrahvi määramisega. Viimasel kahel aastal trahviti alaealisi keskmiselt 70–80 protsendil juhtudest. Rahatrahv on lapse käitumise muutmise abinõuna aga vähetõhus meede. Väärteole reageerimisel peaks ennekõike olema kasvatuslik mõõde ja see peaks teenima eesmärki edasisi rikkumisi ennetada.
2015. aastal määras politsei lastele ligi 6200 rahatrahvi peaaegu 270 000 euro ulatuses. Lastele mõistetud rahatrahvid jäid vahemikku 12–1200 eurot. Enim trahve määrati alkoholi tarvitamise, suitsetamise, liiklusnõuete mittetäitmise ja pisivarguste eest.
Tänapäeval soovitatakse aga laste õigusrikkumiste käsitlemisel nii trahvi määramise kui arestimise asemel lähtuda vastutuse mudelist, mille eesmärk on kasutada kasvatuslikke meetmeid ja õpetada vastutust. Juhtumite lahendamisel tuleb soodustada mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamist. Nende hulka kuuluvad näiteks kahju heastamine, asjaosaliste lepitamine ja sotsiaalprogrammis osalemine. Praktikas kasutatakse neid menetlusviise paraku harva.
SILMAS TULEB pidada sedagi, et laste süütegude põhjused on valdavalt ealised või sotsiaalsed. Esimesena mainitud ei nõua alati sekkumist ja mööduvad iseenesest. Teiste puhul tuleks reageerida probleemile, mis on õigusrikkumiseni viinud. Vale intensiivsusega reageerimine võib õigusrikkumise toimepanemise riski hoopis kasvatada. Seetõttu tuleb hinnata, millised juhtumid vajavad edaspidi näiteks lastekaitsesüsteemi kaudu tõhusat sekkumist.
Varases lapsepõlves alguse saanud kriminaalne käitumine tähendab suuremat riski, et kuritegelik karjäär osutub edasises elus pikaks. Kriminaalse karjääri ennetamiseks pannakse alaealiste õigusrikkumiste käsitlemisel üha rohkem rõhku perepõhistele sekkumisprogrammidele.
Sellele põhimõttele on kirjutatud alla ka uue valitsuse koalitsioonilepingus. Selle tagant paistab arusaam, et noorte probleemidega tegelemise juures on esmatähtsad toimivad ja usaldavad peresuhted. Alaealiste õigusrikkumiste tegelik alge peitubki sageli just katkistes peresuhetes. Positiivse muutuse ellukutsumiseks tuleb just sealt alustada.
PEREPÕHISE SEKKUMISENA rakendatakse Eestis MDFT-nimelist programmi, mille juurde on võimalik suuremate probleemidega (uimastite tarvitamine, koolikohustuste eiramine...) noor suunata. Programmi läbimine on mõeldud kogu perele alternatiivina noore inimese paigutamisele kinnisesse asutusse või niinimetatud lühiajalisele sekkumisele. MDFT terapeutide roll on koos pere, õpetajate, sõprade ja teiste asjaosalistega (taas)rajada hästi toimivad ja toetavad peresuhted ning õpetada uusi käitumisviise, sealhulgas konflikti lahendamist. Pikaajaline intensiivne töö kogu perega aitab jõuda püsivamate muutusteni.
Kuni pool aastat kestev MDFT sekkumisprogramm on suunatud 11–19-aastastele lastele ja noortele, kel on probleeme tõsiste õigusrikkumistega. Eestis tegutseb praegu 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT terapeuti. Programmi on läbinud üle 130 pere ja praegu on töös ligi 100 juhtumit. Noore suunavad MDFT programmi prokuratuur, kohus, politsei, kriminaalhooldaja või alaealiste komisjon.