/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2016/12/05/6147597t1hb242.jpg)
Maanteeameti ettepanekul ei vaja neli riigimaanteed Viljandimaal talviti enam nii sagedast puhastamist kui varem, samas tõsteti ühe tee hooldustaset.
Nelja riigimaantee hooldustase langes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olulisusest ehk liiklustihedusest lähtudes jagab maanteeamet talvise teehoolduse kolme klassi, kus kõige olulisem riigimaantee on kolmandas ja kõige vähem oluline esimeses klassis.
Alanud talihooajast langesid keskmiselt seisunditasemelt madalamale Karksi-Nuia–Lilli, Loodi–Helme, Kärstna–Raassilla ja Mustla–Kärstna tee. Madalalt tasemelt keskmisele tõsteti Raudna–Loodi tee.
Maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla täpsustas, et Loodi–Helme, Mustla–Kärstna ja Raudna–Loodi tee olid varem lõiguti jaotatud kahte klassi, nüüd said need täies pikkuses ühte hooldusklassi.
«Amet vaatab igal aastal teede tasemed üle ja vajaduse korral muudab neid, lähtudes liiklusintensiivsuse muutumisest,» lausus ta.
Madala seisunditasemega teedel liikleb ööpäevas vähem kui tuhat sõidukit, keskmise tasemega teel peab liikuma 1000–3000 ja kõrge tasemega teel üle 3000 sõiduki.
«Samas püüab maanteeamet võimaluse korral tagada tõhusamat hooldust ka neil teedel, kus loenduse järgi sõidab vähem autosid, kui määrus ette näeb,» rääkis Vaidla. «Näiteks eespool nimetatud Raudna–Loodi tee tõsteti keskmisele hooldustasemele, kuigi ööpäevas liikleb seal umbes 600 sõidukit.»
1244 kilomeetrit
Selle aasta algusest hooldavad Viljandimaal riigimaanteid aktsiaselts Vooremaa Teed ja alltöövõtu korras aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused.
Vooremaa Teede Viljandimaa hooldejuht Andrus Veerla ütles, et 1244 kilomeetrit riigiteid on kahe firma vahel jagatud umbes pooleks.
Kõige rohkem ehk 824 kilomeetri jagu on madala seisunditasemega teid, 237 kilomeetrit jääb keskmisele ja 183 kilomeetrit kõrgele tasemele. Madalaim tase tähendab esimest ja kõrgeim kolmandat taset.
Veerla nentis, et madala seisunditasemega riigiteede eest hoolitsemiseks on sõlmitud 11 lepingut, peamiselt kohalike põllumeestega, kes oma traktoritega lund lükkavad.
Maanteeamet on otsustanud, et madala seisunditasemega tee ei pea olema lume- ja jäävaba. Lumetõrje tehakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Libedus peab olema tõrjutud hiljemalt 12 tundi pärast selle tekkimist.
Veerla lausus, et madala seisunditasemega teedele tavaliselt soola ei puistata, vaid lükatakse ära lahtine lumi ja lopp. Jäist pinnast karestatakse teehöövliga või hooldusauto alusteraga.
Ka keskmise seisunditasemega teed ei pruugi olla lume ja jääta, kuid seal peab lumi olema lükatud hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu ning libedus peab olema tõrjutud hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast selle tekkimist.
Kõrge seisunditasemega teedel on nende tööde tegemise aeg vastavalt viis ja neli tundi. Samuti kehtib nõue, et vähemalt sõidujäljed peavad olema lume- ja jäävabad.
Maanteeameti lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla märkis, et kui lund sajab tugevasti ja tuiskab mitu päeva, ei jõua teehooldaja alati kõiki nõudeid õigel ajal täita ning see on mõistetav.
«Erandlikes oludes on tellijal võimalik välja kuulutada raskete ilmaoludega piirkond,» lausus ta. «Enim tekib probleeme kõige madalama seisunditasemega teedel. Oluline on aga meeles pidada, et seal võib lumekihi paksus ulatuda koheva lume puhul 10 ja sulalume puhul 5 sentimeetrini.»
Arvesta talvega
Nii maanteeamet kui teehooldaja tuletavad meelde, et iga liikleja peab valima talvistele oludele vastava sõidumaneeri ning hea talverehv ise imet ei tee. Lubatud maksimaalne sõidukiirus pole sundnõue.
Vooremaa Teede teemeister Tõnu Kütt ütles, et liigelda on võimalik igasuguse ilma ja teeoludega, aga juht peab endale selgeks tegema, millistes tingimustes ta sõidab.
«Paljud juhid ei oska talviste oludega arvestada,» lausus Kütt ja tõi näiteks juhtumi, kus üks džiip talviselt teelt välja sõitis. Roolis olnud naine oli tema sõnul imestanud, et kuidas nii küll läks – abikaasa oli just autole uued naastrehvid alla pannud.
/nginx/o/2016/12/05/6147599t1h4714.jpg)