/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2016/12/05/6147603t1hbad7.jpg)
Suvel ja sügisel varastega hädas olnud Mõisaküla hoiab nüüd ärevil süütaja, kes on lühikese aja jooksul kolm korda pannud põlema tühjana seisva raudteekasarmu.
Mõisakülas võib tegutseda süütaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva hilistel tundidel tuli päästjatel sõita Mõisakülas asuva Raudtee tänav 9 maja juurde kaks korda, kusjuures sama maja olid nad kustutamas käinud pool kuud varem.
Kui laupäeval kell 22.37 tuli väljakutse, põles nimetatud tühjana seisvas kasarmus ühe pliidi ees tükk briketti. Selle kustutamine võttis tuletõrjujatel aega alla minuti ning siis võisid nad sündmuskohalt lahkuda.
Möödus napilt paar tundi ja kell 00.47 tuli teade, et samas majas on taas põleng. Seekord olid tules juba köök ja koridor ning põlengu kustutamiseks kulus peaaegu kolm tundi.
Sama maja olid päästjad kustutanud ka 12. novembril. Väljakutse jõudis siis päästjateni kella poole üheksa ajal õhtul ja kohale jõudes nägid nad juba leeke katusest tõusmas.
«Minu isiklik arvamus on, et siin tegutseb keegi süütaja,» nentis Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, kes lubas minna politseisse, et juhtumite kohta avaldus teha. «Tuleks kindlasti välja uurida, kes siin tegutseb, sest need põlengud on ohtlikud nii inimeste tervisele kui varale.»
Mõisakülas on sel poolaastal kriminaalseid juhtumeid olnud varasemaga võrreldes tunduvalt enam. Oktoobris ja novembri esimesel päeval tegutsesid mõnesaja elanikuga pisilinnas vargad. Novembris jätsid vargad linnakese rahule, kuid nüüd on seal olnud kolm süütamist.
Elektrist hoone süttida ei saa, sest voolu seal ei ole. Sealses üheksas korteris ei ela kedagi ning need kuuluvad kõik eri inimestele. Mõisakülas pole linnapea teada kodutuid ega selliseid inimesi, kes võiksid mahajäetud majadesse pugeda ning seal soojasaamiseks lõket teha.
Päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiige sõnul hakatakse kontakti otsima maja omanikega, et nad sulgeksid kõik majas olevad aknad ja uksed. «Mitme omaniku puhul on keeruline ettekirjutusi teha,» nentis ta. «Kõige parem oleks see, kui hooned, mille vastu omanikel huvi puudub, lihtsalt lammutataks.»
Ervin Tambergi sõnul on vanad raudteekasarmud ajaloolise väärtusega. Selliseid asub kunagise raudtee ääres neli tükki, kahes neist elatakse ja kaks on täiesti tühjad.