/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2011/02/24/524059t1h5d56.jpg)
Pakaselisel Eesti aastapäeval sammus rongkäigus läbi Viljandi küll vähem inimesi kui tavaliselt, ent Ugala suur saal oli aktuse alguseks pilgeni täis.
Pidupäev pakkus lusti ja meenutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni minut enne, kui raekoja kell lõi 11.30, hakkas Viljandi kohtumaja ette kogunenud rahvahulk ühiselt läbi linna Ugala poole astuma. Kui tavaliselt on pidulikuks jalutuskäiguks ristitud rongkäigus kõndinud mitusada inimest, siis seekord olid paljud ilmselt külma tõttu koju jäänud ning mööda peatänavat kõndis lippe kandes kõige rohkem sada inimest.
Külma pitseriga pidu
«Eks see külma pitser selle aasta üritustele jääb,» nentis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kes on 1989. aastast enamikul iseseisvuspäevadel manifesti ettelugemisele ja rongkäiku jõudnud.
«Seekord oli inimesi vähem. Ju kardeti külma.»
Pihlak ise pakast ei peljanud. «Mul oli mitu paari sokke jalas, paks sulejope seljas ja kui nägu külmetama hakkas, tõmbasin salli ette,» kirjeldas ta.
Kui rongkäigu algul oli linnas külma enam kui 15 kraadi, siis keskpäeval hakkas päike õhku jõudsalt soojemaks kütma ning kell 12.15 Ugala ees alanud supisöömisest võttis osa üle poole tuhande inimese.
«Tegime ligi 200 liitrit suppi, et jätkuks vähemalt 600 inimesele,» selgitas Vismeti juhataja Peeter Alvre sel ajal, kui supipakkumine oli täies hoos. «Natuke jääb ehk üle,» ennustas ta.
Tasuta suppi on riigi aastapäeval Viljandis pakutud enam kui kümme aastat ning sajad inimesed on iga kord seda proovimas käinud.
«See on väga mõnus tava,» leidis Jaak Pihlak. «Seal tekib inimeste vahel mõnus suhtlus ning oluline on seegi, et need inimesed, kes on elu hammasrataste vahele jäänud, saavad vähemalt seal riigi sünnipäeval sooja toitu.»
Ugala jäi taas kitsaks
Lisaks supile osutus arvatult väga populaarseks ka aastase pausi järel Ugalas peetud kontsertaktus. Nii pidid need, kes 487-kohalisse saali jõudsid vähem kui viis minutit enne algust, esinejaid püstijalu vaatama.
Kontsert algas linna preemiate kätteandmisega ning jätkus videoklippide abil ühtseks tervikuks seotud laulude ja tantsude kavaga.
Kooli direktor Eero Järvekülg, kes ka ise kontserdil tantsides kaasa lõi, tunnustas kogu etenduse lavastajat, gümnaasiumi huvijuhti Ave Alvret. «See on suur vaev, mida ta on näinud,» sõnas direktor. «Ta koostas tervikliku kava, mida vähemalt esinejad nautisid.»
Lavastaja Ave Alvre sõnul oli aastapäeva kava kokkupanek ränk töö, mille ettevalmistused algasid juba sügisel. «Suur töö jäi jaanuari ja veebruari,» lausus ta.
Publiku seas pälvisid suurt tähelepanu ja tunnustust kogu etendust tervikuks sidunud vaheklipid. «Need tegi minu tütar Piret, keda aitas Tauno Uibo (kultuuriakadeemia videostuudio juhataja — toim),» lisas Alvre.