Ehkki teravilja kasvatamiseks oli aasta ebasoodne, suudeti Savikotil püstitada Eesti viljelusvõistluste uus rukkirekord – 10,4 tonni hektarilt. Sellega ületas ettevõte Eesti tipptulemust 0,1 tonniga.
Viljandimaal löödi uus Eesti rukkirekord
2. detsember 2016, 07:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingu Savikoti Agro agronoom Tuuli Vaarak rääkis, et kuna rukis on talivili, võrsus see juba varem ega jäänud suvel põua kätte. «Samuti koristasime teda esimesena, sel hetkel veel ei sadanud,» ütles ta. «Võistluspõllu saagi saime üsna vara ja kõrge kvaliteediga kätte.»
Vaarak lisas, et teistele kultuuridele oli aasta ebasoodsam ja tavalisest kehvem saak sai ka vihma tõttu tublisti kannatada.
Korralik väetamine ja kõrretugevdus
Eesti viljelusvõistlusel osalenud Savikoti rekordpõllu suurus oli 37 hektarit. «Tänu sügisesele künnile hakkas rukis pärast külvi ühtlaselt tärkama ja sügisel olime teinud ka haigustõrje,» rääkis Tuuli Vaarak.
Tema sõnutsi väetati põldu kevadel ja suvel tublisti ja kasutati taimekaitset märksa hoolikamalt, kui rukki puhul tavaks on. Vaarak ütles, et lamandumise vältimiseks tehti tugevat väetusfooni arvestades õigel ajal ka korralik kõrretugevdus. «Mõnes kohas veidi lamandus ka, aga ilma kõrretugevduseta oleks kõik kindlasti kummuli läinud,» nentis agronoom.
Ta lisas, et rekordi tõi hübriidsort «Brasetto» ja tavalise liinirukkiga sellist saaki kindlasti ei saaks. Nüüd on rekordrukis juba ammu müüdud ja laevadega välismaale sõitnud.
Korraldajate kinnitusel asus kevadel võistlustulle 33 Eesti viljakasvatajat 45 põlluga. Raske taimekasvatusaasta tõttu jäi aga lõpuks järele 28 osalejat ja 33 põldu.
Võisteldi viie kultuuriga. Need olid raps, rukis, oder, nisu ja hernes. Tänavuse võistluse üllatav eripära oli see, et rukis ületas saagikuselt kõiki teisi kultuure. Uudsena Eesti viljelusvõistluse ajaloos oli tänavu reegliks, et arvesse võeti lisaks saagikusele ja tulukusele ka kvaliteeti. Kõrgeima kvaliteediga raps, rukis ja oder kasvatati Viljandimaal Kõo Agros, Savikoti Agros ja Sooba talus.
Kokkuvõttes raske aasta
Kõo Agro juht Meelis Venno ütles, et võistlusel osalenud põllult said nad tõesti kvaliteetse saagi, aga mujal jäi see kehvade ilmaolude tõttu tavakohasest märksa kesisemaks.
Ka Tuuli Vaarak tõdes, et mullusega võrreldes oli tänavune aasta palju ebasoodsam. «Rukis ja uba olid mullusel tasemel, ülejäänud kultuuride saak oli hektarilt tonni väiksem ning tulukus langes kolinal, sest maailmaturul on teravilja hinnad väga madalad. Tänavusi haavu jõuame veel jupp aega lakkuda,» rääkis Vaarak.
Viljelusvõistluse üldvõitjad kuulutatakse välja lõpukonverentsil 29. novembril Paide kultuurikeskuses. Selle korraldab Eesti taimekasvatuse instituut.