Kumb on keskkonnasõbralikum, kas looduslik või plastist jõulupuu?

Pelgalt peale vaadates ei pruugi päris ja plastkuusel vahet tehagi, kuid neid kõrvutades on erinevus hästi märgatav. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Paljud seisavad igal aastal jõulude eel silmitsi dilemmaga, milline kuusk tuppa tuua. Viimasel ajal on üha populaarsemaks saanud plastkuused, mis ei pruugi päris puust silmanähtavalt erinedagi.

Ühtede arvates on kunstkuusk mugav variant, sest seda saab kasutada mitmel aastal järjest ja nii ei pea elus puud maha raiuma. Teised jälle mõtisklevad «Mis on jõulud ilma kuuselõhnata?» ning leiavad, et aastas ühe puu raiumine ei ole kuigi suur patt.

Missugune jõulupuu siis õige tunde tekitamiseks ikkagi valida?

Uuringud on näidanud, et päris kuuse kasutamine on keskkonnasõbralikum.

Kasu ilmneb 20 aasta pärast

Kui esiti võib tunduda, et kunstkuusk on loodusesõbralikum, sest seda saab kasutada mitu korda, on päris puu kokkuvõttes keskkonnale siiski parem valik. Eriti kui võtta arvesse kliimamuutusi ja ressursside ammendumist. Nii selgus Sylvain Couillardi, Gontran Bage ja Jean-Sébas­tien Trudeli tehtud uurimistööst «Comparative life cycle assesment of artificial vs natural christmas tree» («Kunstliku ja naturaalse jõulupuu elutsükli võrdlus»).

Uuringust ilmneb, et tehiskuusel on kliimamuutusele peaaegu kolm korda halvem mõju kui looduslikul kuusel. Eelkõige avaldub see tootmisfaasis, mille käigus satub loodusesse palju ohtlikke heitgaase. Looduslik kuusk avaldab aga niinimetatud tootmisfaasis ehk ajal, mil ta kasvab, keskkonnale hoopis positiivset mõju, sest seob looduses süsihappegaasi.

Et plastist jõulupuu kahjulik mõju avaldub peamiselt tootmisfaasis ning seda saab säilitada pikka aega, muutub see teatud aja möödudes paremaks lahenduseks kui looduslik puu. Nimetatud uuringus arvutati aga mõjutegureid silmas pidades välja, et plastkuusk võiks olla põhjendatud ost vaid juhul, kui tarbija kasutaks seda vähemalt 20 aastat. Paraku on selgunud, et seda kasutatakse ainult keskmiselt kuus aastat.

Seda, kas kunst- ja päris kuusk mõjuvad inimese tervisele erinevalt, uuringust välja ei tulnud ning tõdeti sedagi, et nii päris kui plastist kuuse tuppa toomisega tekitatav negatiivne mõju keskkonnale on tühine, kui seda võrrelda teiste keskkonda kahjustavate tegevustega, näiteks auto kasutamisega.

Energiamahukas ja kahjulik

Ka rahvusvahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace väljaandes nenditakse, et keskkonnasõbralikum valik on looduslik kuusk. Greenpeace paneb rõhku sellele, et kuigi kunstpuud võivad kesta aastaid, on need valmistatud peamiselt metallist ja polüvinüülkloriidist ning nende tootmine on äärmiselt energiamahukas ja tekitab keskkonnale kahjulikke kõrvalsaadusi, näiteks pliid. Kunstkuused ei ole ka biolagunevad ja võivad matmise korral saastada matmispaika aastaid. 

Ka väljaandes Earth Talk on peetud päris kuuske paremaks valikuks, vähemalt inimeste tervise seisukohalt. Seegi väljaanne toob välja naftast toodetud polüvinüülkloriidi väga kahjuliku mõju keskkonnale. Lisaks tekib polüvinüülkloriidi tootmisel kantserogeene ehk pahaloomulisi kasvajaid tekitavaid aineid.

Osa kuuski tuleb nagunii maha võtta

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader rääkis, et Eestis müüb riigimetsa majandamise keskus (RMK) selliseid looduslikke kuuski, mis tuleks nagunii maha võtta, sest need kasvavad ebasobivas kohas, näiteks elektriliinide all või kraavipervel. Lisaks on võimalik kuuski osta istandustest, kus neid spetsiaalselt jõulude tarvis kasvatataksegi.

«Seega pole RMK-st või kuuseistandusest jõulupuu ostmisel negatiivset keskkonnamõju,» lausus Ader.

Kõige keskkonnasõbralikum variant on tema sõnul aga hoopis see, kui kuuse ostmise asemel dekoreeritakse kodu juures looduslikult kasvavaid puid. Seda võimalust kõigil paraku ei ole.

Mis juhtub kuusega põlengu ajal?

USA Farmington Hillsi tuletõrjujad tegid katse, et demonstreerida, kuidas reageerivad jõulupuud majapõlengu korral.

Kolme ruumi sätiti vaip, tugitool, seinamaal ja jõulupuu. Ühes ruumis oli looduslik kuusk, mille eest on hästi hoolt kantud: seda oli korralikult kastetud ja niisutatud. Teises ruumis oli hästi kuiv looduslik kuusk ning kolmandas kunstkuusk, mida oli reklaamitud kui tuld tõkestavat.

Tuletõrjujad panid need ruumid põlema. Esimesena süttis kõigis neis mööbel ning sellelt liikusid leegid kuusele. Kõikides ruumides lasti tulel lõõmata sama kaua.

Katse näitas, et looduslik kuiv kuusepuu põles jõuliselt. Kunstpuu püsis veidi aega tulest puutumatuna, aga kui temperatuur ruumis tõusis päris kõrgele, neelasid leegid terve puu ning see eraldas kuuma ja mürgist suitsu. Hästi hoolitsetud looduslik kuusk sai veidi põletuskahjustusi tugitooli poolt nurgast, kuid üldiselt nägi see välja üsna samasugune nagu enne katse algust.

Allikas: Christmas Tree Journal