Juhtkiri: Statistika või tegelikkus

Statistikaameti arvutused näitavad, et Eestis kerkis keskmine kuupalk aastaga kolm protsenti, samas reaalpalk ehk inimeste ostujõud langes samade arvutuste järgi 1,2 protsenti.

Kui inimestele öelda, et Eesti keskmine palk on 814 eurot, tunnevad väga paljud, et neile on liiga tehtud. Sellist summat pakutakse töötegemise eest vähestele. Maksuameti andmed, mis põhinevad tegelikel väljamaksetel, näitavad, et riigi keskmine töötasu võiks olla 739.80 eurot ning mediaanpalk ehk keskmise inimese palk on hoopis 587.50 eurot.

Kuidas on võimalik, et arvutused näitavad sellist vastuolu? Maksuamet võtab arvesse reaalsed väljamaksed. Statistikaametis on aga 1992. aastast kasutusel meetod, et palka arvestades teisendatakse kuupalk esmalt tunnitasuks ja siis vaadatakse, kui palju saaks inimene palka, kui ta töötaks täie koormusega.

Nii võibki juhtuda, et neli tundi päevas töötav ja 350 eurot kuus teeniv inimene saab statistika kohaselt palka 700 eurot. Paraku on aga just viimasel ajal väga paljud pidanud töötama poole kohaga.

Iseenesest pole ju vahet, mida statistika näitab. Iga inimene tunneb ise, kuidas tal eurod rahakotist kuluvad, ja näeb palgapäeval, kui palju raha tööandja tema pangakontole on kandnud. Aga statistikaameti arvutustel on paljudele inimestele ka reaalne tähendus ja need on riigikogu liikmed. Nende palk sõltub otseselt keskmisest palgast. Parlamendi lihtliige saab iga kuu töötasuks summa, mis on neli Eesti keskmist palka. Kõige enam teenib riigikogu esimees, kelle palk on kuus Eesti keskmist.

Eile avalikuks tehtud keskmise palga kolmeprotsendiline tõus siiski uue parlamendi liikmetele palgalisa ei too, sest nende töötasu ei tohi lahkujate omaga võrreldes kohe tõusta.

Ehk on riigil aeg võtta keskmise palga arvutamiseks kasutusele mõni uus meetod. Kas või lisaks praegusele. Ei ole ju mõtet rääkida inimestele sellisest keskmisest palgast, milleni tegelikult küünib alla veerandi palgasaajatest.