Taavi Rõivas: peenhäälestuse väljendit tõlgendati valesti

Taavi Rõivas püsis peaministriametis kahes valitsuses kokku 32 kuud. Foto: Liis Treimann / Postimees

Sel nädalal peaministriametist langenud Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul annab tema partei endast parima, et Jüri Ratase valitsus ei jääks ametisse liiga kauaks.

Taavi Rõivas, aasta tagasi andsite mulle Stenbocki majas intervjuu, millest tuli Eesti poliitilisse žargooni peenhäälestuse väljend. Pärast seda häälestati teid ja teie erakond nii peeneks, et hoia ja keela, ning sellest nädalast olete riigis opositsioonis. Kas te kahetsete tookordset sõnakasutust?

Igaüks, kes seda intervjuud mõttega luges, sai aru, et kasutasin seda sõna kitsalt Eesti maksusüsteemi paremaks muutmise kontekstis. See ei väljendanud minu valitsuse vähest ambitsioonikust. Tegemist on olnud vale tõlgendamisega.

Rääkisin toona pigem ihalusest kõrgema kvaliteedi järele. Mõned asjad siin maailmas lihtsalt on väga head. Näiteks Šveitsi kellad. Sama kehtib Eesti maksusüsteemi kohta, kinnituseks tõsiasi, et see on kolmel aastal tunnistatud rahvusvahelistes hinnangutes maailma parimaks. Ja nii, nagu ei saa Šveitsi kella parandada kirvega, ei saa Eesti maksusüsteemi kirvehäälestada.

Miks teie valitsus lagunes? Mis läks valesti?

Kuni koostöötahet jätkus, toimis kõik väga hästi. Meenutagem, et see oli Eesti ajaloos esimene valitsus, kes viis lõpusirgele haldusreformi. See oli pärast minu esimest valitsust teine valitsus, kes hoidis kaitsekulutusi ülevalpool kaht protsenti sisemajanduse koguproduktist ning suurendas ühtlasi  liitlasvägede kohalolekut. See oli valitsus, kes leidis raha Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks ilma, et oleks laenu võetud.

Tagantjärele peab muidugi Reformierakond tunnistama oma viga: me ei olnud valmis selleks, et partnerid ilma igasuguse nähtava põhjuseta hakkavad pidama läbirääkimisi teistsuguse valitsuse moodustamiseks. Tegelikult oli meil endalgi võimalus vahetada IRL ja sotsid Keskerakonna vastu – nii Edgar Savisaar kui teised keskerakondlased käisid seda korduvalt pakkumas –, aga me ütlesime, et ei saa seda teha. Meile oli siis ja on ka praegu probleemiks Keskerakonna koostöölepe Ühtse Venemaaga, aga ka Keskerakonna suhtumine korruptsiooni.

Kas mingil hetkel siiski oli võidujooks Keskerakonna peale? Pean silmas neid päevi, mis vahetult eelnesid ja järgnesid nende kongressile.

Ei olnud. Kõik see, mida avalikkus nägi, oli IRL-i ja sotside hästi välja mängitud plaan. Kõik märgid näitavad, et nad olid Keskerakonnaga kõnelusi pidanud juba rohkem kui kuu aega. Uue valitsuse moodustamine – kas kättemaksuks Reformierakonnale või mingil muul põhjusel – oli siiski pikem protsess.

Niisiis väidate, et Reformierakonnast ei käinud keegi Ratase, Repsi või Simsoni juures maad kuulamas. Salaja ja mitteametlikult mõistagi.

Riigikogus räägivad fraktsioonide liikmed omavahel kogu aeg igasugustel teemadel. Aga kui te küsite, kas Reformierakond tundis ametlikul tasandil huvi koalitsiooni vastu Keskerakonnaga, on vastus kindel ei.

Kirjeldage seda hetke, mil te saite aru, et selle valitsusega on päriselt lõpp.

Märke oli õhus mõnda aega... Aga jah, ma usaldasin Jevgeni Ossinovskit ja Margus Tsahknat liiga palju. Viimane ütles veel pärast seda, kui oli pidanud oma kuulsa kõne peninukkidest, krattidest ja suitsupääsukestest, et tal pole sihti toimivat valitsust lõhkuda. Ometi sain ma juba toonasest retoorikast aru, et kuskil on mingi salaplaan.

Siiski. Milline oli see moment, kui pidite endale tunnistama, et nüüd pole opositsiooni langemisest pääsu?

Raske öelda. Neid hetki oli mitu. Fakt on see, et me rääkisime Jevgeni ja Margusega koostööst veel sama päeva hommikul ning nad pingutasid väga, et teha nägu, justkui oleks kõik korras. Tegelikult oli pilt mulle siis juba üsna selge.

Aga mis olnud, see olnud. Nüüd tuleks keskenduda tulevikule ja küsida, kuidas Eestil edaspidi minema hakkab.

Just. Palun nimetage uue valitsuse lubadustest kaks, mis teie hinge enim kriibivad.

Esiteks ei saa ma ikkagi mööda peaministripartei leppest Ühtse Venemaaga. Meie välispartnerid nii NATO-s kui Euroopa Liidus ei saa tõsimeeli aru sellest, et meie võimuparteil on lepe Putini režiimiga. Sellist asja lihtsalt ei mõisteta. See lepe tuleks ühemõtteliselt tühistada.

Minu teada on Jüri Ratas väga otse öelnud, et see lepe tegelikult ei kehti ega tähenda praeguses poliitilises situatsioonis Keskerakonnale mitte midagi. Mida veel tahta?

Lepe tuleks ühemõtteliselt tühistada ning kinnitada seda ühtviisi nii eesti- kui venekeelses meedias. Kuni seda ei tehta, jääb teema kogu valitsuse kaela veskikivina rippuma. Muretsen siiralt meie riigi maine pärast. Mulle tõesti ei meeldi lugeda rahvusvahelisest meediast uudiseid, et Eesti sai kremlimeelse valitsuse.

Oot-oot, kes neid jutte seal välismeedias ikkagi levitab? Olen kuulnud väiteid, et seda teevad teie enda endised ministrid.

Jutt käib vabast meediast. Minu teada kirjutab Sakala seda, mida toimetus õigeks peab, ja mitte ükski minister või riigikogulane ei saa teie seisukohti väänata. Sama kehtib New York Timesi, Politico, Die Welti ja paljude teiste mainekate väljaannete kohta. Kõik nad teevad oma järeldused ise. Pole usutav, et meil õnnestuks kedagi venemeelseks spinnida.

Toon ühe võrdluse. Eelmisel nädalal kirjutasid Eesti lehed, et Bulgaaria sai venemeelse presidendi. Vaevalt toimetused jõudsid sellise tõdemuseni üksikute inimeste väidete pinnalt, vaid vaatasid, mida uus president päriselt on rääkinud. Nii on ka meie Keskerakonna kohta tehtud järeldus selle järgi, mida tema liikmed on varem öelnud. Ja neid üpris kõnekaid sõnavõtte on aja jooksul olnud palju. Yana Toom rääkis alles viimasel nädalal, et valdav osa Eesti elanikest on Venemaale kehtestatud sanktsioonide vastu.

Oleme jäänud ühe teema juurde liiga pikalt pidama. Ma siiski sooviks, et te tooks veel ühe näite, mis teile Jüri Ratase valitsuse lubadustest eriti meelehärmi valmistab.

Selge on see, et kui luua terve hulk uusi makse, lööb see valusalt inimeste sissetulekute pihta. 

Eriti suure probleemina näen pangamaksu, sest pangad ei hakka seda eales maksma oma kasumi arvelt, vaid asetavad lisakoormuse klientidele. Pangad on aga teadupärast majanduse võimendiks ja kui minnakse nende tegevust lisakoormistega pidurdama, pidurdatakse ka majanduskasvu. 

Eks selle valitsuse programmis ole ka selliseid asju, mida võib pidada põhimõtteliselt positiivseks. Näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Aga seda oleks võimalik teha nii, et ei tõstetaks maksukoormat jõuliselt juba keskmisest palgast alates.

Ka on mõistlik idee dividendide soodsam maksustamine eeldusel, et neid makstakse regulaarselt. Samas mingil kummalisel põhjusel ei rakendu praegune plaan eraisikutele ehk ettevõtete omanikele, vaid ainult firmalt firmale makstavatele dividendidele.

Mis hakkab nüüd juhtuma Reformierakonna sees? Kuivõrd te kardate, et tekib nõiajaht selle pärast, kes ikkagi pika võimuperioodi tuksi keeras?

Reformierakond on olnud väga edukas valitsuspartei, ainus, kes on pärast valitsusvastutuse kandmist tagasi valitud. Paraku tajusid meie partnerid hinges väikest okast, et nemad pole olnud sama edukad, ning otsustasid teistsuguse valitsuse teha. Just nii seda tulebki võtta. Iseenesest ei ole selles midagi eriskummalist, sest Eestis on parlamentaarne demokraatia, kus võibki moodustada mitmesuguseid koalitsioone.

Kes valitakse järgmisel kongressil Reformierakonna esimeheks?

Saan aru, et see pakub praegu meediale tohutult huvi, aga kinnitan: see pole teema, mis oleks erakonna sees aktuaalne.

Kõik meie liikmed saavad aru, et opositsiooni minek pole mingi rõõmusõnum. Teisalt tajun, et kõik on väga võitluslikus meeleolus ning täis tahet pakkuda parempoolset alternatiivi vasakpoolsele valitsusele. Uskuge mind, nad ei mõtle sellele, kuidas erakonnas puid ja maid jagada.

Mida head juhtub sellest, et Reformierakond langes opositsiooni?

Eestile ei saa sellest ilmselt midagi head juhtuda. Ma ei oleks Reformierakonna esimees, kui ei usuks, et just meie parempoolne ideoloogia on see, mis aitab kõige kindlamalt riiki edasi viia. Ja see ideoloogia on nüüd vaieldamatult kehvemas positsioonis, kui oli varem.

Mis puudutab organisatsiooni, siis on uus olukord kindlasti hea võimalus ridade korrastamiseks, et leida värskeid ideid ja seada sihte. Kavatseme olla järgmisteks valimisteks tugevamad kui kunagi varem ja anname endast parima, et praeguse valitsuse iga ei oleks nii pikk, et see hakkaks Eestit koormama.