Telia internetitelefon seob helistaja ootamatult tema minevikuga

Telefon.

FOTO: Aivar Aotäht

​Vahetu reaktsioonina ei osanud Viljandi linnapea Ando Kiviberg muud teha kui naerma prahvatada. Ta lihtsalt ei teadnud, et telefon tutvustab teda vastajale kui osaühingut Aida Kohvik.

Aga just nii on seni juhtunud, kui Kiviberg võtab kätte oma mobiiltelefoni ja teeb ametlikult linnavalitsuse nimele registreeritud numbrilt kõne internetipõhiselt töötavale lauatelefonile, mis näitab ekraanil helistaja infot.

Paljudel juhtudel kuvab säärane VoIP-telefon vaid siseneva kõne numbri, aga vahel ka firma või asutuse nime. Nagu selgus, on mõne numbri külge jäänud aastaid tagasi aegunud info. Pealegi ei pruugi helistaja asjaga üldse kursis olla. Lugege seda lugu ja näete, et Viljandi linnapea pole ainus üllataja.

«Ee, vaata, eks ta on... Aida Kohvik ka veel või?» arutleb Kiviberg ja laseb jälle naerul kõmiseda. Seejärel nendib ta, et kuni ajakirjaniku kõneni ta seda ei teadnud. Mitte keegi polnud varem tema tähelepanu sellele juhtinud.

«Ma ei oska mitte midagi selle kohta öelda, see on äärmiselt kentsakas ja imelik,» lausus ta.

Kiviberg kinnitas, et Viljandi linnapeal ja abilinnapeadel on ametlikult linnavalitsusele registreeritud mobiiltelefoninumbrid ning need toimivad Telia võrgus.

«Tõsi, sama telefoninumber on minul olnud juba sellest ajast saadik, kui läksin 2002. aastal tööle muinsuskaitseametisse,» rääkis ta. «Ja nii on see number minuga erinevatel töökohtadel kaasas käinud. Olin Aida Kohviku juhatuse liige ajal, kui töötasin pärimusmuusika keskuses.»

Viljandi linnapead pole Kivibergi hinnangul kindlasti kohane Aida Kohvikuga siduda. «See on eksitav,» sõnas ta. «Ametnikud, kes meie sidesüsteemide eest vastutavad, peavad hakkama juurdlust toimetama. Tuleb põhjus välja selgitada.»

Teine üllatus

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtini mobiilikõne puhul saabub kõne justkui osaühingust Kadri Viljandi.

«Ehee... Mis siin arvata, naljakas,» tähendas ta. «Kusagil süsteemis on midagi mäda, süsteemis on kallutatud jõud.»

Märtin nentis, et ta on ettevõtte Kadri Viljandi omanik ning see loodi veel mõni aeg enne Eesti krooni tulekut. «Kui tulin linna palgale, siis taandasin end firma juhtorganitest ja iga päev seal ei toimeta,» lausus ta.

Märtin meenutas, et kõnealune telefoninumber on temaga kaasas käinud ligikaudu 20 aastat ning kolm-neli aastat enne tema linnavalitsusse minekut oli see registreeritud tema kui eraisiku nimele.

«Seega peab see info pärinema hästi vanast andmebaasist. Pagan teab, kust,» lausus ta.

Abilinnapea lisas, et kui ta linnavalitsusest lahkub, võtab ta sama telefoninumbri endaga kaasa. «See number on minu persooniga kaasas käinud ja ma arvan, et nii jääbki.»

Viljandi teise abilinnapea Janika Kivistiku töine mobiiltelefoninumber on temaga ühes olnud viis-kuus aastat, ajast, kui ta läks tööle linna allasutusse Paalalinna kooli. Kui Kivistik helistab internetipõhisele lauatelefonile, on näha üksnes helistaja number. Jutt, et Kalvi Märtini ja Ando Kivibergiga on lood teised, ajab temagi naerma.

Kolmas üllatus

Kui juhtub oma mobiililt VoIP-telefonile helistama riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, saabub kõne hoopis mittetulundusühingult Viha ja Viisnurk. 

Seeder asutas ühingu 1998. aastal ja on selle juhataja praegugi. Tema samanimeline eramuuseum kogub nõukogudeaegsete sümbolitega esemeid ja propagandamaterjale.

Nagu Seeder nentis, kuulis ta nüüd esimest korda, et tema mobiiltelefoninumber on sellise infoga seotud. Küll sai ta kohe seejärel tausta uurides teada, et tema abikaasa oli asjaga kursis. Niisamuti tulevad kõned Vihalt ja Viisnurgalt, kui Seeder võtab kõne oma koduselt lauatelefonilt.

«Ma arvan, et 99 protsenti kõnesid olen teinud mobiiltelefonidele, kus minu numbrit ilmselt ühingu nimega ei kuvata,» lausus ta. «Ülejäänud üks protsent jaguneb nende vahel, kellel sellist lauatelefoni on või ei ole. Nii et minu numbrit koos MTÜ nimega näeb vist väga väike hulk inimesi.»

Seeder nentis, et praegu on tema mobiiltelefoninumber ametlikult vormistatud riigikogu valdusse, aga selle numbrinäidu seotus Viha ja Viisnurgaga pole ka vale.

«Muidugi võiks olla kuvatud minu nimi – oleks korrektsem ja parem. Aga ma ei näe olukorras ka suurt probleemi,» lisas ta. 

Neljas üllatus

Kui oma mobiililt helistab Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu, näitab VoIP-telefon, et kõne saabub mittetulundusühingult Lembitu Lipkond.

«See on väga vana MTÜ, millel on nüüd uus nimi: Lembitu Areng. Ma arvan, et nimi muudeti kümmekond aastat tagasi,» rääkis Aavasalu ning lisas, et oli toonases ühingus juhatuse liige ja on praeguses tavaline liige.

Aavasalu märkis, et tema mobiiltelefoninumber kuulub talle kui eraisikule. Tema mäletamist mööda on see nõnda olnud alati, aga võib-olla oli number siiski mõni aeg Lembitu Lipkonna nimel.

See, et Lembitu Lipkond pole tema numbri juurest kadunud, paneb Aavasalu muhelema.

«Ei oska sellest midagi arvata, ega ma väga ärritu sellepärast. Mis seal ikka,» lisas ta. «Aga muidugi on natuke naljakas, kuidas need andmed meie infoühiskonnas ei liigu ega vahetu.»

Ärikunde boonus

Asjaolu, et helistaja number on seotud tema firma või asutusega, olgu siis praeguse või endisega, sõltub sidefirma Telia teenusest Äritelefon.

Telia Eesti internetilahenduste ja kõneside osakonna teenuste juht Silver Kurrikoff ütles, et Äritelefoni lisateenusena toimib helistaja nimenäit, mida on võimalik VoIP-telefoni ekraanile kuvada mitmest infoallikast.

«Tavaliselt näeb telefoni ekraanil nime koos numbriga juhul, kui nimi on salvestatud isiklikku telefoniaparaati. Äritelefoniga võimaldame aga nimeinfot saada ka välistest allikatest,» lausus ta. «Kui Äritelefoni kasutaja on oma kontaktiraamatu importinud Äritelefoni halduskeskkonda, otsitakse siseneva kõne korral helistaja nime just sealt.»

Peale selle on Kurrikoffi sõnul võimalus, et VoIP-telefon võtab helistaja nime avalikest andmebaasidest. Niisugune võimalus kehtib ainult ettevõtete ja asutuste nimede puhul ning Telia Eesti pakub seda teenust koostöös aktsiaseltsiga FCR Media.

Eespool kirjeldatud juhtumid, kus telefoninumber on omaniku teadmata sõlmitud endise või praeguse asutusega, ongi Kurrikoffi andmeil sellega seotud. «Neil juhtudel leiti nimenäiduinfo FCR Media andmebaasist,» lausus ta. «Aeg-ajalt tuleb ette, et see info vajab uuendamist.»

Kurrikoff ütles, et telefoninumbri omanik saab ise uuendada oma ettevõtte andmeid äriregistris ning Telia Eesti Äritelefoni teenuse puhul saab seda teha firma telefoninumbrite haldur. Lisaks on igal VoIP-telefoni kasutajal võimalik salvestada kontakt õige nimega oma lauatelefoni ja siis võtab aparaat nime sealt.

«Nimenäidu teenust arendame veel ning ning kindlasti tekib ka paindlikum nimenäidu juhtimise võimalus,» rääkis ta. «Helistaja nime näitab Telia Eesti ainult oma klientidele. See on lisaväärtusteenus, mida ei tasu ebaõigete näidete pärast piirama hakata, samas eeltoodud näited viitavad, et andmete ajakohasuse tagamisega tuleb samuti tegelda.»

Kurrikoff lisas, et tulevikus saab 4G-võrgus peetavate kõnedega samasugust andmebaasipõhist asutuse nimenäidu teenust pakkuda ka mobiiltelefonidele.

Postskriptum

Kui Sakala küsis Telia Eestist kõnealuse teema kohta selgitusi, helistas toimetusse tagasi Telia Eesti meediasuhete juht Raigo Neudorf. Toimetuse internetipõhine lauatelefon aga näitas, et helistaja on osaühing Nutistar.

Neudorf tunnistas, et selline seos tuli talle üllatusena, sest tema telefoninumber kuulub praegu Telia Eesti nimele.

«Olen küll Nutistari juhatuse liige, aga pean nüüd ise ka uurima, mida ette võtta,» lisas ta.

Loe ka neid

Tagasi üles