Kamp noorukeid peksis Viljandis vastu asfalti surutud neiut (7)

Merlin Kuld
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorukite kaklus leidis aset Mainori keskuse juures. Pealtnägija sõnul oli kambajõmme seitse või rohkem.
Noorukite kaklus leidis aset Mainori keskuse juures. Pealtnägija sõnul oli kambajõmme seitse või rohkem. Foto: Elmo Riig / montaaž

Möödunud laupäeval leidis Viljandis Mainori keskuse juures aset kaklus: kaks teismelist lõid asfaldile surutud tütarlast ning ülejäänud kambajõmmid vaatasid toimuvat pealt. Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.

Laupäeva lõuna ajal tuli perekond Jakubelovitš Mainori keskuse loomakliinikust ja nägi maja taga parklas kampa 13–14-aastasi, kes filmisid midagi ja naersid.

«Kui mu vend parklas autost välja läks, pani seltskond jooksu. Nad jooksid Mainori keskuse ette, sõitsime ka keskuse ette ja just siis nägime, et üks tüdruk löödi pikali ja kaks noort peksid teda,» kirjeldas pealtnägija Sandra Jakubelovitš.

Perekond peatas auto ja kiirustas tüdrukule appi. «Mina jooksin tüdruku juurde, et vaadata, kas kõik on korras, ema ja vend hakkasid teistelt juhtunu kohta aru pärima.» Jakubelovitši sõnul väitis 14-aastane tüdruk, et ei tea, miks teda oli löödud.  «Ta ütles, et sai põlvega näkku, kukkus maha ja sinna ta istuma jäigi.»

Poiss ja tüdruk, kes teda olid löönud, põgenesid, kui nägid, et perekond autost väljus ja nende poole jooksis.

«Nende sõbrad rääkisid, et ohvri ja lööja vahel oli varem tekkinud konflikt noormehe pärast, kes ka nende seltskonnas oli,» ütles Jakubelovitš.

Tema sõnul oli kambas seitse liiget, kui mitte rohkem, ning kõik peale ohvri ja ühe lööja olid poisid.

«Küsisime kaklust pealt vaadanud poistelt, miks nad vahele ei läinud, kuid nad ütlesid, et kartsid ise peksa saada,» lausus Sandra Jakubelovitš.

Perekond helistas politseisse ja korravalvurid saabusid Mainori keskuse juurde koos kiirabibrigaadiga. Jakubelovitšid andsid politseinikele üle kannatanu ja peksmist pealt näinud poisid.

Jakubelovitš nentis, et juhtunu tekitas temas kurbust ja masendust. «Kurb, et ühiskonnas, kus on ammustest aegadest olnud tavaks naisterahvaste eest välja astuda ja mitte kunagi nende vastu kätt tõsta, on ikka neid, kes seda teevad. Eriti masendav on see, et need on lapsed. Mind paneb mõtlema, miks vanemad ei ole neid õpetanud, kuidas noormehel oleks sobilik käituda.»

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Ragne Keiski kinnitust mööda sai häirekeskus 19. novembril kella 13.10 ajal teate, et Viljandis Jakobsoni tänava kaubanduskeskuse ees on lapsed omavahel riidu läinud. Sündmuskohal käisid nii politseinikud kui meedikud, kes kontrollisid tütarlapse tervislikku seisundit. Väliseid vigastusi tal ei tuvastatud.

«Selle vahejuhtumi täpsed asjaolud, sealhulgas ka see, kas ja keda löödi ning millest tüli noorte vahel alguse sai, vajavad aga veel selgitamist alustatud kriminaalmenetluse käigus,» ütles Ragne Keisk ning lisas, et kuna uurimine käib, ei ole praegusel ajal võimalik täpsemaid kommentaare jagada.

Viljandi noorsoopolitseiniku Elerin Tetsmanni sõnul ei leia Viljandimaal just tihti aset sellised juhtumid, kus politsei alustab lastevaheliste arveteklaarimiste selgitamiseks menetlust, aga kuna laste käitumine võib olla ettearvamatu ja emotsioonid äkilised, siis sõnelusi, arusaamatusi, riide ja kergeid rüselusi tuleb ikka ette. Ta toonitas, et politsei ainuke eesmärk ei ole tüli algatajat karistada, vaid pigem siiski tüli põhjused välja selgitada ning ühes asjaosalistega neile lahendust otsida.

«Et paljud laste riiud leiavadki aset just avalikes kohtades või õppeasutuste lähistel, on oluline teada, et kisma peatamiseks saab midagi ära teha igaüks: asjaosalised ise, kõrvaltvaatajad, kaasosalised, õed, vennad, õpetajad, lapsevanemad ja kooli abitöötajad. Kahjuks on liiga palju neid, kes vaatavad pealt – nemad võiksid julgemini sekkuda ja kui ei julge ise vahele astuda, rääkida juhtunust mõnele täiskasvanule,» selgitas Tetsmann.

Politsei rõhutab, et sekkuda tuleks vähimagi kahtluse korral, sest kunagi ei või teada, millal koolipoiste süütu mürgeldamine kasvab vägivaldseks arveteklaarimiseks või tüdrukute aasimine põhjustab raske hingelise trauma.

Kommentaarid (7)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles