Noored koostasid võiduka kodulehe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit, mis on vaid väike osa Jakobsoni gümnaasiumi XI-b klassi õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis».
Gert Valdek, Kadri Raag, Henri Pedanik ja Randel Pomber esitlevad plakatit, mis on vaid väike osa Jakobsoni gümnaasiumi XI-b klassi õpilaste ühistööna valminud kodulehest «Targalt internetis». Foto: Elmo Riig / Sakala

Õpetaja õhutusel interneti ohtude üle juurdlema hakanud Jakobsoni gümnaasiumi XI-b klass pani kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka.

Jakobsoni kooli esinduse võit võistlusel «Targalt internetis» kuulutati välja turvalise interneti päeval, 8. veebruaril. Teise koha sai Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.

Võistlusel osalesid X—XII klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale noorele koolieale.

Klassi ühiselt esitatavas töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Klassi ühistöö

Võistlusel edukalt osalenud noorte arvates tuleb internetis leiduvatest ohtudest kindlasti rääkida, et ebameeldivusi ennetada.

«See teema on üsna tähtis, sest peaaegu kõikides kodudes on arvuti ja meil on e-riik,» tõdes Randel Pomber.

«Muidugi on ohtudest tähtis rääkida, aga iseasi on, kui palju selle peale arvutit kasutades mõeldakse,» lisas Kadri Raag.

Ettepaneku võistlusel osaleda tegi oma klassile õpetaja Marika Anissimov. «Kui sain jaatava vastuse, korraldasime ajurünnaku, et välja selgitada, millised ohud internetis valitsevad, ning panime neist kokku ideekaardi,» kõneles Anissimov.

Probleemidena tõid õpilased välja identiteedi varastamise, varikontod, MSN-is saadetavad viirused, veebikaamera oskamatu kasutamise,  suhtlusportaalide valesti kasutamise, vaimse ahistamise, tasulised teenused ning sõltuvusmängud.

Materjalide koostamises osales kogu klass, kes jagunes rühmadeks. Iga rühm valis endale meelepärase teema. Ühe tööna valmis plakat, mille koostas Kadri Raag.

Plakatil lausega «Oled sa tont või inimene?» on kujutatud sülearvutid, mille kaant avades ei tea kunagi, kuhu võib internetiavarustes sattuda. Materjalide hulka on lisatud Kadri Raagi uurimistöö «Internet ja identiteet Facebooki näitel». «Selle ma koostasin küll rahvaluuleolümpiaadi jaoks, aga arvasime, et see kattub selle võistluse teemaga väga hästi,» lausus autor.

Päris olukorrad

Rühmatöödes kasutasid õpilased oma internetis liikumise kogemusi, näiteks jututubades vestlemist.

«Lavastasime videona ühe jututoa vestluse, milles mängisime läbi olukorra, kus netipervert hakkab ühe neiuga rääkima ja petab temalt välja isiklikke andmeid. Seejärel tõime punkthaaval välja, kuidas oleks õige sellises olukorras toimida,» rääkis Henri Pedanik.

Videosid, mis hoiatavad selle eest, et oma sõprade nimekirja ei tohiks lisada võõraid inimesi, tegid Sven Gröön, Markus Parm ja Randel Pomber. Kogutud materjalid paigutati veebilehele http://turvalisus.isgreat.org, mille ehitasid tehniliselt üles Gert Valdek ja Henri Pedanik. Õpilasi toetas ja aitas ka õpetaja Ülle Luisk.

Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

ARVAMUS

Marika Anissimov, õpetaja

On tore, et seekordsel võistlusel polnud esikolmikus üksnes suured pealinna koolid. Mul on hea meel selle üle, kuidas klass üksmeelselt töötas.

See teema on oluline ja internetis valitsevaid ohtusid on vaja tutvustada just väiksematele. Gümnaasiuminoortel on arvuti kasutamise kogemusi ja praktikat juba üpris palju.

Tagasi üles