Mõistus tõrgub tragöödiat uskumast

Ratastoolid lastekodu ees lumes. Kahjuks sai tuli alguse just liikumisvõimetute laste toast. Foto: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Pühapäeval Haapsalu väikelastekodus kümne hoolealuse elu nõudnud tulekahju on kogu Eesti tragöödia.

On mõistusevastaselt ülekohtune, et lapsed, kes olid voodi külge aheldatud ning tundnud lühikese elu jooksul palju valu ja vaeva, pidid oma maise tee nõnda lõpetama.

Kõik viljandimaalased, kes eile oma tundeid «Sakalaga» jagasid, tunnistasid, et kõige rohkem painab neid küsimus, kuidas selline õnnetus sai juhtuda.

Birute Lepik,
laste­psühhiaater

Eile Haapsalus aset leidnud kohutavast õnnetusest kuuldes mõtlesin kõigepealt sellele, kuidas on võimalik, et Eestis niisugused asjad juhtuvad. Kui riik võtab endale kohustuse kanda hoolt abitute laste, haigete või vanurite eest, peab ta sellega ka toime tulema.

Olen arstina Viljandimaal tegelnud puudega lastega. Nende hingemaailm erineb tervete inimeste omast. On raske ette kujutada, millise jälje võib jätta see sündmus neile, kes tulest pääsesid. Kindlasti vajavad nad pikka aega psühhoterapeutilist ravi.

Inna Tamberg,
Väikemõisa sotsiaal­töötaja

Kuulsin Haapsalu tragöödiast õhtul televiisorist. Ehmatus oli suur. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli: «Kas meil on kõik korras?»

See viib päris tugevalt rivist välja, kui mõtled, kuidas sellised asjad saavad juhtuda. Arutasime juba hommikul, mida veel paremini ja turvalisemaks teha. Kell pool kaks on koosolek, kuhu tuleb ka juhataja Pille Vaiksaar, siis vaatame kõik uuesti üle.

See on ääretult raske ja kurb, mis Haapsalus juhtus. Tahtmata kedagi õigustada, ütlen, et oleme lastekodus kõik rakkes ja tegutseme nagu koduski. Paraku ei saa pidevalt laste juures olla, sest meil ei ole nii palju töötajaid. Paned lapsed magama ja lähed kõrvalruumi pesu sortima või nõusid pesema ja õnnetus ongi käes.

Haapsalu tragöödia on nii ränk, et sellest on raske rääkidagi.

Ly Kirt,
Kärstna hooldekodu juhataja

See on väga kurb ja traagiline õnnetus. Kohe läksid mõtted oma maja peale. Haapsalus öeldi ju, et kõik oli tuleohutuse seisukohalt korras.

Meie vahetasime kustutid äsja ära, ostsime veel juurdegi, ka suitsuandurid on töökorras. Oleme kõigeks valmis, aga ometi...

Tegelikult on kogu aeg väike hirmutunne. Meil on ju täiskasvanud inimesed ja kõik neist pole just korralike elukommetega — mõni võib hooletult suitsetada või midagi muud ohtlikku ette võtta. Eriti raske on öövalves olijal, sest ta on üksinda majas.

Õnneks on meil oma katlamaja ja saame soojust reguleerida, nii et lisakütmist ei ole. Elektriga töötavad ainult soojaveeboilerid.

Meie töötajad tunnevad südamest kaasa neile, kes sellesse õnnetusse sattusid.

Valentina Ovtšinnikova,
ettevõtja

Vaatan aknast paistvat leinalippu ja väga masendav tunne on. See, mis pühapäeval Haapsalus aset leidis, oli nii hirmus, et ma ei saanud öösel magadagi. Vaesed lapsed!

Ei kujuta ette, kuidas selline asi üldse juhtuda saab. Kas seal pole siis nii palju töötajaid, et liikumisvõimetutel hoolealustel kogu aeg silma peal saaks hoida?

Olen mõelnud, et kui mulle, kes ma hoopis kaugemal olen, mõjub see nii rängalt, kuidas siis sealsed töötajad edasi elavad.

Tarvo Vridolin,
Ugala näitleja

Olen kehv raadiokuulaja ja telerivaataja, sellepärast on minus praegu väga palju teiste inimeste emotsioone. Kuulsin sellest, mis Haapsalus juhtus, alles hommikul tööle tulles kolleegide käest. Esimene mõte oli, et sain millestki valesti aru — see ei ole võimalik, sellist asja ei saa olla.

Oleme väga palju arutanud, kuidas nii võis juhtuda. Mitte kes süüdi on, vaid just seda, kuidas selline asi juhtub.

Õnnetuse ohvritest on väga kahju.

Andres Rõigas,
Halliste vallavanem

Panin eile kell viis raadio mängima, lootsin maratoni tulemusi kuulda. Algul ei saanud aru, mis on toimunud, kuulsin vaid, kui palju lapsi surma on saanud. Arvasin, et see juhtus kusagil mujal. Siis läksin internetti ja lugesin, et Haapsalus on tules hukkunud kümme noort inimest.

See on kohutav katastroof, kindlasti üks hirmsamaid õnnetusi, mis on Eestis juhtunud.

Seda ei saa kuidagi peast välja. Mõte liigub ka sinna, kuidas tuli ikka nii kiiresti levis — see näib lausa arusaamatu.