Ehkki Kõos asuv põllumajandusettevõte Mangeni PM on tööturuameti kodulehel hoidnud rohkem kui aasta kuulutust, milles lubab lüpsjale kuus puhtalt kätte 900 eurot, napib neil endiselt töökäsi.
900 eurot puhtalt kätte lüpsjaid tööle ei meelita
19. november 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pean paratamatult head palka maksma, muidu jään allesolevatest töötajatestki ilma,» rääkis 1700 lehmaga osaühingu juhataja Meelis Venno. «Esimesed neli kuud on õppimise aeg, siis on palk 700 eurot. Kui inimene osutub kohe tubliks, võime kiiremini täispalka maksta.»
Kopsakast rahasummast hoolimata on lüpsjaks soovijaid ülivähe.
Ehkki kahe aasta jooksul oli piima hind väga madal, otsustati Mangeni PM-is lüpsjate palk säilitada, et mitte kaotada oma häid töötajaid. Selleks maksis omanikfirma oma säästudest peale. Praegu on ettevõttele kuuluvas Siimanni farmis 20 lüpsjat, aga nii mõnigi on juba pensionieas või kehva tervisega ning sooviks lahkuda. Töö on vahetustega, kuus koguneb keskeltläbi 168 töötundi, kord on kaks päeva tööl ja kaks vaba, siis kolm tööl ja kaks vaba.
Samas möönis Meelis Venno, et tehtava töö karmust arvestades on palk ikkagi väike. «Robotlikult tuleb välgukiirusel masinaid lehmadele alla panna, hommikul juba kella 5-st alates, ja töö on monotoonne,» rääkis ta. Lüpstakse kolm korda päevas ning tööpäevad on väga pikad.
Venno arvates oleks mõistlikum, kui naiste asemel jõuaksid lüpsma mehed, sest ehkki naised on hoolsamad ja tublimad, on nad füüsiliselt ikkagi nõrgemad. Tema teada on paljudel konkurentidel naabermaakondadest palgad märksa väiksemad, aga nemad on hakanud lüpsjaid sisse tooma Ukrainast ja Rumeeniast.
Meelis Venno meenutuste kohaselt oli Vene ajal elu palju karmim: tema emal, kes oli lüpsja, oli kuus heal juhul päev või kaks vaba. «Kui rasedaks jäid, said olla nädala haigemajas ja seejärel tuli taas kohe lüpsma asuda,» rääkis Venno.
Lüpsjate leidmisega on hädas ka teised farmid. Osaühingu Paala juht Andrus Keerd ütles, et töötajad saavad parimal juhul kätte 700 eurot kuus ning töökäsi on kogu aeg vajaka. «Lüpsmine on nii vaimselt kui füüsiliselt väga raske. Me maksaksime rohkem, aga kaks aastat saime ülimadala piima hinna tõttu suurt miinust ning peame ka kogunenud võlgasid tasuma,» selgitas ta.
Meelis Venno lisas, et tema arvates võiksid lüpsjad kui raske töö tegijad varem pensionile saada. Teisalt heitis ta kivi ka sotsiaaltoetuste maksjate kapsaaeda. «Omavalitsused jagavad vasakule ja paremale igasuguseid toetusi, seepäraset istuvad inimesed pigem kodus, kui tulevad rasket lüpsjatööd tegema,» kõneles ta.