/nginx/o/2016/11/17/6082837t1hc24b.jpg)
Viljandi jahimeeste hinnangul pole metssigade küttimise kohustusel, mis neile kontorilaua taga on seatud, vähimatki pistmist reaalse eluga ning nõutava normi täitmine tähendaks selle loomaliigi kadumist maakonnast.
«Juba 2015. jahiaasta lõpuks oli Viljandi maakonna metssigade arvukus viidud tasemele, mis oli tegelikult ette nähtud alles 2017. aastaks,« lausus Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.
Viljandimaal tuleb käesoleval jahiaastal küttida 350 siga. Keskkonnaameti andmete järgi oli 1. novembriks siin plaanist täidetud vaid 20 protsenti ehk lastud 71 looma. Kütituile lisandus 34 surnult leitud siga.
Kogu Eestis oli 1. novembriks kütitud 8659 metssiga, millega on täidetud 47 protsenti jahiaastaks seatud küttimiskohustusest. Enim ehk 60 protsenti küttimismäärast oli 1. novembriks täidetud Järvamaal ja Ida-Virumaal. Jahiaasta lõpuni jääb veel neli kuud.
Jahimehed: olukord on absurdne
Käesoleva jahihooaja eel veebruaris loendasid jahimehed Viljandimaal 350 siga. See tähendab iga tuhande hektari jahimaa kohta üht looma.
«Täpselt sama arvu sigade laskmiseks määrati meile selle aasta augustis ka küttimiskohustus, mis tähendab, et pidanuksime siinse populatsiooni nulli viima. See on ju absurd!» oli Priit Vahtramäe pahane. «Kaks kolmandikku maakonna jahiseltsidest tõdevad, et sigadel ei ole järglasi, sest taud ja jaht on sigade soolise tasakaalu lootusetult segi pööranud. See kvoot ei ole reaalne. Surm ka ei võta sealt, kus pole!»
Mehi seajahiks metsa ajada on üha raskem, sest olukorra mõttetus on neile selge. «Soovime, et sead ka tulevikus meie metsades elaksid ja meie neile jahti pidada saaksime. Käskkirjade punktid on karmid, aga kui meie maakonna keskmise jahiseltsi maadel elab vaid kaks siga, siis neid automaatselt katkukoldena käsitleda ja seetõttu hävitada mehed ka ei saa,» rääkis Priit Vahtramäe.
Teooria ei lähe praktikaga kokku
Probleemi juurena nägi ta keskkonnaameti ja keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna teooriast lähtuvat lähenemist, mis praktilist olukorda arvesse ei võta. «Keskkonnaameti peadirektor ütles, et tema sätestas kvoodi, lähtudes ulukiseire osakonna ettepanekutest. Seal aga teati ju meie käesoleva jahiaasta eel tehtud loenduse tulemustest,» avaldas ta hämmeldust.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitas, et Viljandimaa metssigade arvu ei ole kunagi plaanitud nullini viia. «See ei oleks ka praktikas saavutatav,» ütles ta. «Metssigade arvukuse reguleerimine katku tingimustes käib riikliku tauditõrje komisjoni otsuste järgi. Keskkonnaamet on nende otsuste elluviija.»
Rakko sõnul tahetakse sigade asustustihedus tuleva aasta 1. märtsiks viia kõikjal Eestis kahe isendini 1000 hektari jahimaa kohta ning aasta hiljem 1,5 isendini. «Talvine loendus on veebruaris ja märtsis ning kui 2017. aasta talvise loenduse andmed näitavad, et asustustihedus on alla kahe isendi tuhandel hektaril, ei ole ka kedagi küttimatajätmises võimalik süüdistada,» rahustas Rakko jahimehi.
Samas lisas ta, et taud ei ole Viljandimaalt taandunud: kaks juhtu registreeriti nii möödunud kui ülemöödunud nädalal.
Kuidas tekivad käärid reaalsusega?
Miks ikkagi tuli augustis käsk küttida 350 siga, kui jahimehed olid veebruaris teada andnud, et täpselt nii palju metsanotsusid Viljandimaal ongi? Kas ulukiseire osakond üldse võtab jahimeestelt laekuvaid loendusandmeid arvesse? Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialisti Peep Männili kinnitust mööda on jahimeestelt laekuvad andmed nende peamine infoallikas.
«Metsseapopulatsiooni aastane juurdekasv on 50 protsendi ringis, mis tähendab, et kui Viljandimaal loendati veebruaris 350 siga, siis sügiseks peaks neid eeldatavasti 700 ringis olema. Et hoida populatsioon 350 isendi juures, tuleks neid selle arvutuse järgi sama palju ka lasta,» ütles Männil. Tema sõnul ei kinnita keskkonnaagentuuri vaatlusandmed, et sigade sooline jaotumine oleks taudist või jahipidamisest märgatavalt häiritud.
Parandatud planeeritavat asustustihedust puudutav faktiviga: 1. märtsiks tahetakse sigade asustustihedus viia kahe isendini 1000 hektari jahimaa kohta, mitte ühe, nagu algselt kirjas oli. Artikli autor vabandab.