EESTI kodumajapidamistes tekib aasta jooksul keskmiselt 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Kes vähegi on oma prügikastide sisul silma peal hoidnud, teab, et suure osa igapäevastest jäätmetest moodustavad pakendid: lihakarbid, jogurtitopsid, piimapakid, konservipurgid, pudelid, pappkarbid... Koduses majapidamises tekib aga ka ohtlikke jäätmeid, nagu akud, patareid ja värvijäägid, ning biolagunevaid jäätmeid, nagu vanapaber.
Kõik need jäätmeliigid on sellised, mida tuleks kodus, tööl ja haridusasutustes koguda liigiti. Seejuures peab kohalik omavalitsus tekitama elanikele kõik võimalused jäätmeid liigiti ära anda. Võib öelda, et omavalitsus on koduste prügikastide ja jäätmetele uue elu andmise või nende käitlemise vahel kõige olulisem lüli.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest. Arvestades, et see on juba varsti, ei ole olukord sugugi roosiline. Maakondadest on jõudnud jäätmete liigiti kogumises 50 protsendini Harju- ja Jõgevamaa. Järva- ja Tartumaa on sellele sihile üsna lähedal. Ülejäänud maakondade seis on võrdlemisi kesine.
Põhjusi on mitu. Kes ei viitsi, kes ei taha sortida. Mõni sordiks, aga kohalik omavalitsus pole loonud mõistlikke võimalusi jäätmetest vabanemiseks.
Mõistlikud ja hästi korraldatud jäätmetest vabanemise võimalused on jäätmete liigiti kogumise A ja O. Ning nagu juba mainitud, on see omavalitsuste ülesanne, sest kes teine veel teab, kus kohalikud elanikud liiguvad ja millised vajadused neil on.
Selleks et pakkuda saaks heal tasemel teenust ja inimesed oleksid jäätmete sortimisest teadlikud, on tarvis pealehakkamist, aga mõistagi ka raha. Varem laekus omavalitsustele raha segaolmejäätmete ladestamise eest makstud keskkonnatasudest, aga et olmejäätmete ladestamine on vähenenud ja väheneb veelgi, on see rahastamisallikas kokku kuivanud.
Ärge saage valesti aru: see, et prügilad võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja segaolmejäätmeid ladestatakse Eestis alla seitsme protsendi, on suurepärane tulemus.
Kui üks rahaallikas kuivab olukorra muutudes kokku, tuleb leida uus. Tänavu õnnestus meil koos rahandusministeeriumiga riigieelarvest leida 2,2 miljonit eurot, millega kohalikke omavalitsusi nende töös toetada. Aastal 2017 saab iga omavalitsus aadressiobjekti kohta ligi 2,9 eurot. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks.
Alates 2018. aastast peab toetuse saamiseks olema täidetud neli tingimust: omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või peab elanikele olema tagatud jäätmejaamateenuse kasutamine teises omavalitsuses, peab olema korraldatud jäätmevedu, peavad olemas olema kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning asutatud peab olema jäätmevaldajate register. Tingimuste täitmist kontrollib keskkonnaamet.
Tingimused on selleks, et jäätmevaldkonna olukord omavalitsustes ka päriselt paraneks. Muidu ei ole ju mõtet raha kulutada. Pikemas perspektiivis aitab hästi korraldatud olmejäätmete kogumise süsteem ka raha kokku hoida, sest kui süsteem toimib ja on elanikele mugav, väheneb nii prügistamine kui muu illegaalne jäätmekäitlus.