Naabri koerte terror tegi lüpsjate ja karjaku töölkäimise talumatuks

Eilseks olid Ruudikülas elavad Vitali Velitško ja Signe Sõkkal pannud ühe koera küll lühema keti otsa, aga teine tormas endiselt teele möödakäijate peale urisema. Vald andis neile olukorra lahendamiseks aega järgmise nädala kolmapäevani. Foto: Elmo Riig

Viljandi valla Kissa-Märdi talu peremees Väino Viidebaum on hädas naabri koertega, kes on näidanud hambaid tema juures tööl käivatele lüpsjatele ja karjakule. Eile käis karjak perearsti juures vigastust fikseerimas.

Umbes kolmesaja meetri kaugusel Kissa-Märdi talust elavatel naabritel on kaks koera, üks lippab ringi lahtiselt ja teine oli eilse päevani nii pika keti otsas, et ulatus sellega läbi kuuseheki sõiduteeni. Väino Viidebaumi sõnul on ketikoer varastel hommikutundidel liikuvad lüpsjad juba korralikult ära hirmutanud ja lahtiselt lippav peni neid ka naksanud.  

Esmaspäeval, kui koerad olid tööle tulnud lüpsjat taas terroriseerinud, käis koos piirkonna politseinikuga kohapeal asja uurimas Viljandi valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik. Samal õhtul sai paari kilomeetri kaugusel Vasaral elav karjak Kalle Liivoja koju minnes säärest pureda.

Liivoja rääkis, et oli sel õhtul nimelt jalgsi koju läinud, et näha koerte reaktsiooni. Ta sai seda omal nahal tunda, pani hambajälgedele plaastri peale ja lubas haava perearstile näitama minna, et kusagil oleks juhtunu fikseeritud. Seni pole suudetud koera omanikku korrale kutsuda ja lüpsjad ei julge enam mööda teed käia.

Pipragaas taskusse

Eile, kui Sakala Ruudikülla asja uurima läks, lippas üks koer lahtiselt ringi ja jooksis haukudes teele. Kui peremees Vitali Velitško majast välja tuli ja seda nägi, kutsus ta koera ära ja üritas teda ketti panna. Samal hetkel, kui mees läks tuppa jope järele, oli koer uuesti ketist lahti. Juhtunut pealt näinud Väino Viide­baum sõnas, et villalõngaga ei maksa koera ikka kinni panna – see suurt ei pea.

Taluniku sõnul on lugu juba tragikoomiline. See on kestnud umbes kuu aega ja läbi heki kargava ketikoeraga veelgi pikemalt – tema pärast pole taluniku õelapsed julgenud enam külavahel liikuda. Viidebaum küsis, kas peab palkama turvameeskonna, et lüpsjad pääseksid turvaliselt tema juurde tööle. Politseinik oli soovitanud neil pipragaasi kaasa võtta.

Liiga väike pea

Esmaspäeval politseinikuga Ruudikülas käinud valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik ütles, et teadis liiga pika ketiga koerast, kes ulatus teeni möödakäijaid hirmutama, aga seda, et teine koer suisa lahtiselt ringi jookseb, sai ta oma sõnul teada alles kohapeal.

Must koer ongi Ruudikülas olnud mõne nädala ja toodud ära perenaise Signe Sõkkali ema juurest. Sõkkali sõnul oli valida, kas viia koer varjupaika või võtta enda juurde. «Tahtsime head, aga läks nii,» lausus ta.

Perenaise selgitust mööda pole koera võimalik ketti panna, sest tal on liiga väike pea ja ta poeb sellest läbi. Samas leidis ta, et nii vana koer ei tohiks kedagi hammustada. «Tavaliselt pole ta seda teinud.»

Küsimusele, miks koer siis naabertalus tööl käivale karjakule oma hambajäljed säärde jättis, ei osanud perenaine midagi vastata, lubas vaid midagi ette võtta. Tegutsema oli pannud postkastist leitud kiri, milles vald andis 23. novembrini aega koerad nõuetekohaselt ketti panna ja lubas siis teha järelkontrolli.

Kalle Aavik ütles, et see oli juba teine kuri kiri, mille ta samale inimesele saatnud oli. Esimese peale oli tulnud vaid viisakas vastus, et ta on ise ka sellele mõelnud. Kalle Aaviku sõnul ongi pahade koerte omanikega raske midagi ette võtta – tuleb vaid rääkida. Vabandust, et koera pea on kettipanekuks liiga väike, pidas ta naeruväärseks. 

Aaviku sõnul laekub Viljandi vallast selliseid kaebusi lausa iga nädal, olgu siis põhjuseks hulkuv või korteris haukudes majaelanike öörahu rikkuv koer.

Foto: Sakala