Poliitiline vari majanduse tulevikul

VIIMASED PÄEVAD on olnud uudiserikkad. Kuigi eelmisel nädalal avaldas statistikaamet nii olulised majandusnäitajad nagu kolmanda kvartali majanduskasvu ja väliskaubandusstatistika, kahvatuvad majandusuudised poliitiliste sündmuste taustal.

Lõppev aasta on olnud avatud liberaalse maailmakorra pooldajatele annus horribilis. USA presidendivalimistel sai teoks mõeldamatu ja aastani 2021 valitseb maailma kõige mõjuvõimsamat riiki Donald Trump. Muu retoorika kõrval jäi tema majanduspoliitiline agenda valimiskampaania käigus suhteliselt segaseks, kuid lubadus suur osa riigi tööjõust piiri taha küüditada ja valmidus laskuda kaubandussõdadesse ei kõla märksõnadena just julgustavalt. Trump on tõotanud küll ka elavdada majanduskasvu, kärpides makse, vähendades bürokraatiat ja tehes suuri taristuinvesteeringuid, kuid üsna hämaraks on jäänud viis, kuidas neid lubadusi rahastada.

Eesti eksport Ameerika Ühendriikidesse moodustab meie koguekspordist alla kolme protsendi, kuid väga avatud majanduse tõttu jõuab võimalik kaubandussõda lõpuks ringiga ka meieni. Esmane võib olla USA presidendivalimiste mõju siinsele majanduskindlusele. Kuigi enamikule jääb ookeani taga toimuv kaugeks, on paljudele kõrvu jäänud Trumpi NATO-kriitika ja tema sõbralik suhtumine Venemaa juhti Vladimir Putinisse. Lisaks saab suure tõenäosusega kõrge koha Trumpi kabinetis vabariiklane Newt Gingrich, kes on muu hulgas nimetanud Eestit Peterburi äärelinnaks ja kahelnud, kas Eesti kaitsmise nimel tasub riskida tuumasõja vallapäästmisega.