/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2011/02/18/518903t1h11a9.jpg)
Jaanuari lõpul jäi Viiratsis valimata alevikuvanem. Koosolekule kogunes vaid kümme inimest, valimistel pidanuks reeglite kohaselt osalema aga kümme protsenti elanikest.
Linna lähistel ei taha ühistegevus edeneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkutulnud nentisid, et elanikud pole huvitatud kodukoha arengust. Põhjuseks on ilmselt see, et alevik on muutunud linna osaks.
Müüdimurdjad
Et Viiratsi rahvast koos tegutsema õhutada, otsustasid kokkutulnud luua alevikuseltsi. Selle juhatuse esimeheks valiti Heino Ruus.
«Soovime, et Viiratsi huvigrupid, nii noored kui vanad kokku saaksid,» selgitas ta. «Selleks on kavas inimestega rääkida, vajaduse korral kas või ukselt uksele käia.»
Ruusi jutu järgi soovitakse kummutada müüt, nagu oleks Viiratsi pelgalt Viljandi magala. Seltsi tegevuse tulemusena võiksid paraneda aleviku ilme ja elutingimused.
«Kindlasti oleks alevikuselts tõhus partner vallavalitsusele,» arutles Ruus. «Selts oleks sobiv koht, kus arutada elanikke puudutavaid üld- ja detailplaneeringuid, vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunikatsioonide ning heakorra ja teenuste kättesaadavusega seotud küsimusi.»
Samuti võiks seltsist esimehe arvates saada elanike ja teenusepakkujate vahendaja näiteks majade soojustamise, küttehindade ning lasteaia- ja põhikoolikohtade küsimuses.
Ta lausus, et üht-teist tehakse Viiratsis siiski ka praegu: toimetatakse rahvamajas ja tegutseb spordiselts. Puuetega inimeste ühingu Abimix ettevõtmisel kerkis mullu Viiratsisse laululava, mille projekti aitas ellu viia ka Heino Ruus.
Mõeldakse eurorahale
Euroraha kasutamiseks on alevikuseltsil mitu plaani. Üks neist on seotud eramajade piirkonda jääva platsiga, mis viimase detailplaneeringu järgi määrati puhkealaks.
«Sinna võiks tulla kõrghaljastus, kõnnitee ja lastele mänguväljak,» rääkis Heino Ruus. «Samuti on mõttes püstitada laululava lähedusse kiiged, parandada haljastust ja rajada kergliiklusteed.»
Ta tõdes, et talgute tegemist ta ei poolda. «Laupäevakud on rohkem nõukogudeaegne igand.»
Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe nentis, et mujal vallas on tegutsevaid seltse, mis on külades loonud spordi- ja mänguväljakuid ning muutnud piirkonna ilmet paremaks. Abi on saadud ka talgutest. «Alevikuseltsistki võib tulu tõusta, kui seda südamega teha,» lausus vallavanem.
Kannimäe rõhutas samas ühistegevuse tähtsust. «Rahvahulgal, kes koos tegutseb, on suur jõud. Möödas on ajad, kui kolhoosiesimees saatis lapsed kooli, pani tüdrukud mehele ja mattis kadunukesed,» ütles ta.
Vallavanema arvates kantakse asjade eest, mida on tehtud oma kätega, hiljem rohkem hoolt. «Projektirahaga võib mõne inimese osalusega teha hea asja, aga kui rahvas ei võta seda omaks, on sellest vähe tolku.»
ARVAMUS
Sulev Kannimäe,
Viiratsi vallavanem
Loodan, et tänu alevikuseltsile hakkab ühistegevus Viiratsis edenema. Kui korteriühistud välja arvata, pole Viiratsis seni seltse olnud. Tulemas on euroraha taotlusvoorud. Seda, kuidas alevikuseltsil läheb, näitab tulevik. Kui midagi teha, tuleb võimalikult palju inimesi kaasa tõmmata: ilma rahva kaasabi ja poolehoiuta erilist edu ei saavuta.