Abja volikogu võttis üleeile vastu valla eelarve, mille kuludest suurem osa läheb hariduselu heaks.
Abja paneb raha haridusse
18. veebruar 2011, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu hindas vallavanem Peeter Rahnel, on ühest küljest tegu pigem äraelamise eelarvega, kuid teisalt saab seda ka tugevaks nimetada, võttes arvesse asjaolu, et riik on omavalitsuste tulusid kõvasti kärpinud.
Eelarve suurus on 1 946 316 eurot. Rahnel ütles, et võrreldes mulluse eelarvega, millest on välja jäetud 10,4 miljonit krooni sihtotstarbelisi eraldisi investeeringuteks, on tänavuse eelarve maht vähenenud 0,7 protsenti.
«Haridusele läheb peaaegu pool ehk täpselt öeldes 955 890 eurot,» lausus vallavanem. See hõlmab Abja lasteaia ja gümnaasiumi eelarve ning summa, mille vald maksab teistele omavalitsustele oma laste lasteaia- ja koolikuludeks, samuti kuuluvad sellesse Abja õpilaskodu eelarve ning õpilaste bussisõit.
Investeeringute poolelt nimetas Rahnel seltsielu heaks minevat raha: vald aitab toetada seltside tegevust ja hoida käigus külamaju. «Teisalt tahan ära märkida valla investeeringu Kamara küla veevarustuse parandamiseks, millele kulub koos keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega 60 654 eurot.»
Ühtki laenu pole Abja vallal tänavu plaanis võtta. Makstakse tagasi varem võetud laene, eelarves on põhiosa makseteks 160 285 ja muudeks laenukuludeks 37 420 eurot.
«Ka sel aastal on plaanis hädapärane teede remont,» lausus vallavanem. «Paraku on riik siin oma toetust vähendanud, üle-eelmise aastaga võrreldes lausa neli korda, ja seetõttu on tegu pigem avariitöödega. Teetöödeks on planeeritud 50 533 eurot, mida tuleb teisel poolaastal kindlasti lisaeelarvega täiendada.»
Rahnel nentis, et oma mõju on jätnud talvine teehoole, mis on nõudnud palju raha ning mille toetamisest on riik keeldunud.
Suurima tuluna laekub valla rahakotti üksikisiku tulumaks. Seda on Abja vald kavandanud tänavu 704 658 eurot ehk 1,5 protsenti rohkem, kui laekus mullu.