Kõo valla aarde leidjat ootab suur preemia

Lisaks müntidele leiti Soomeverest ka ehteid. Fotol on hoburaudsõle nõel ja kaarefragment koos käevõru katketega. Foto: Ülle Tamla

Muinsuskaitseamet taotleb kahe aasta eest Viljandimaalt avastatud viikingiaarde leidjale 10 000 euro suurust preemiat. See on läbi aegade üks suuremaid leiutasusid.

Oktoobris kogunenud muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu tegi ametile ettepaneku määrata 17 kõrge kultuuriväärtusega arheoloogilise leiu või leiukogumi avastajatele leiutasude maksmiseks 66 640 eurot.

Sellest summast 10 000 eurot on ette nähtud inimesele, kes kahe aasta eest leidis Viljandimaa Kõo valla Soomevere külas põllult XI sajandi lõpust pärineva viikingiaarde. Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti sõnul teevad aarde teadusele eriliseks sellesse lisaks müntidele kuulunud hõbeehete fragmendid.

«Tempeltehnikas ornamendiga kaunistatud hoburaudsõlgede, käevõrude ja rinnalehtede katked ning tervena säilinud käevõru esindavad tõenäoliselt Eesti kohalike meistrite toodangut,» ütles Kangert.

Kui valitsus otsustab leiutasu vastavalt muinsuskaitseameti ettepanekule välja maksta, on Viljandimaalt leitud aarde eest makstav tasu suuruselt kuues leiutasu, mida Eestis on antud. Aaret säilitatakse Tallinna ülikoolis.

Sakala kirjutas tänavu juunis, et 2014. aasta talvel põllul paljaks sulanud kohta uudistama läinud noormees märkas seal sätendavaid litreid. Esialgu pidas ta neid alumiiniumplekitükkideks, mida tarvitatakse ehitustööl naelaalustena. Tükid ununesid aastaks lauasahtlisse, kuid siis sattus leidja nägema telesaadet, kus tutvustati hiljuti avastatud arheoloogilisi leide. Saates näidatud viikingiaegsed hõbemündid sarnanesid noormehe leitud plekitükkidega.

Noormees võttis juba järgmisel hommikul ühendust muinsuskaitseametiga ja teatas, et on ilmselt sattunud aardele. Leiukohale tulnud muinsuskaitseameti inspektor ja arheoloogid kinnitasid, et seal on hilisviikingiaegne hõbe­aare.

Arheoloog Mauri Kiudsoo ütles toona lehele, et leitud paarisajast mündist on valdav enamik vermitud Saksamaa arvukates rahapadades, kuid leidub ka Inglismaal valmistatud anglosaksi valitsejate verminguid, Araabia kalifaadi rahasid, Skandinaavias tehtud inglise müntide imitatsioone ja muud. Arheoloogide kinnitusel on Soomeveres leitu Viljandimaa viimaste aastate tähtsaim leid. 

Aardeleid pärineb kõige rikkamast muinasaja perioodist, Eesti mõistes järelviikingiajast, mille algust arvestatakse 1060. aastast. Just siis puhkes läänemeresoomlaste kaubandus õitsele ja see peegeldub muu hulgas ka meilt avastatud hõbeaarete suures hulgas. Kui mujal Põhjamaades XI sajandi teisel poolel mündiaarete moodustumine pidurdus, lakates Kiudsoo sõnutsi XII sajandi alguseks hoopis, siis Eestist teatakse just sellest perioodist ridamisi kogukaid mündiaardeid.

Läbi aegade suurim leiutasu, 99 063 eurot, maksti välja 2011. aastal Linnakse ehk Raasiku aarde eest. 2015. aastal maksti Kõue teise aarde leidjatele tasuks 65 300 eurot ning 2014. aastal maksti 55 000 eurot 2013. aasta sügisel Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast välja tulnud hilisviikingiaegse hõbeaarde leidjale.