Carl Robert Jakobsonilt nime saanud Linnutajal oli aastapäev

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Linnutaja esinemas Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal.

FOTO: Henn Soodla/Pärnu Postimees.

«Sakala» asutaja ja ühiskonnategelase Carl Robert Jakobsoni ideest sündinud torupilliansambel «Linnutaja» pidas nädalavahetusel taasasutamise 30. aastapäeva.


Linnutajale oma ideega aluse pannud Jannu Holsting oli üks õnnitlejaid ansambli 30 aasta juubelikontserdil laupäeval Vändra kultuurimajas, kirjutas «Pärnu Postimees».


Tema mäletas ka torupilliansambli paarikümne aasta tagust täispikka nime. See oli: Tööpunalipu ordeniga autasustatud Adolf Mölderi nimelise Eesti loomakasvatuse veterinaariainstituudi Vändra katsesovhoosi Kurgja osakonna Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi Eesti NSV teeneline rahvakollektiiv Linnutaja.

Juubilari torupillimängu sobitas saksofoniga kokku Lembit Saarsalu ja üllatuskontserdi andis Linnutajaga ansambli kuulsuse kõrghetkedel üheskoos Inglismaal, Šotimaal ja Iirimaal kontsertturneel käinud Voldemar Kuslap.

Paljude õnnitlejate seas olnud Kurgja talumuuseumi direktor ja Vändra alevi kultuurikomisjoni esimees Heldur Hiis ütles, et ansambel võiks tähistada peagi sada aastat väärikamatki sünnipäeva. Loodi ju esimene Linnutaja 1880. aastal Carl Robert Jakobsoni vanema õe asutatud tütarlaste käsitöökoolis Tallinnas.

Linnutaja nime autor on aga Carl Robert Jakobson, kes rahvaviiside kogumisega aitas kaasa eesti rahvusliku muusika sünnile. Seetõttu ärkaski Linnutaja taas 1978. aastal ellu just Kurgja talumuuseumi juures.

Ilmselt ei oleks ansambel nii palju tuntust suutnud koguda, kui poleks jõutud mõttega tutvustada rahvapille plokkflöödi ja moldpillikatsetuste kaudu lõpuks Ants Tauli ja torupillini.

Ants Taul tuli laupäeval kommikoti ja omatehtud torupillist ettekantud pruuditantsu looga Pakri pulmatsüklist «pruutidele kosja». Ise seletas, et tegi 35 aastat tagasi endale esimese torupilli ja oli nii õnnelik, kui sai sellega mängida Võrtsjärve mängudel. Siis tahtsid oma poisid torupille ja avanes võimalus teha torupillid Vändra naistelegi.

«Aeg on möödunud. Meie mehed väsisid ära, enam ei mängi, aga näe, teie olete vastu pidanud,» tunnustas Taul. Sellest aastast mängivad Vändra naised Ants Tauli poja Andruse valmistatud pillidel.

Kui taasasutamisel 30 aastat tagasi kandis ansambel algul ette 1880. aastate Linnutaja repertuaari ja esimeste professionaalsete eesti heliloojate laule, on esimesed tänapäevased rahvalaulude originaalseaded Linnutajale kirjutanud Raimond Lätte, Vello Lipand ja Olev Sau.
Juubelikontserdil sai neist kuulda Sau seatud Vana-Vändra rahvaviisi «Imemaa», mida helilooja kuulas teatrisaali esireas.

2001. aastast kollektiivi juhtinud Liivi Lumijõe möönis, et kuigi Linnutajal on seljataga pikk ja kuulsusrikas ajalugu, on tänapäev kollektiivile probleemiderohke.

Möödas on ajad, kui torupill ja naised üheskoos oli midagi enneolematut ja omanäolist repertuaari esitava ansamblina tallati laiu Venemaa ja lääne avarusi. Nüüd on sageli nii, et töö dikteerib, kas koosseisul on võimalik kuskil üles astuda.

Aastate jooksul on kaheksaliikmelisest ansamblist läbi käinud 40 naist. Laulmine nõuab suurt pühendumist ja Linnutajas ei suudeta suurele pingele vastu pidada.

Tagasi üles