Araabiamaailma rahutused on haaranud enda alla järjepanu kümmekond riiki, kuid kõige rohkem tähelepanu on seni pööratud Egiptuse sündmustele.
Kommentaar: Rünnak vaaraodele
Massirahutused toovad häda, viletsust ja ebameeldivusi kõigile valitsejatest lihtkodanikeni välja. Alati kaasnevad stiihiliste või koordineeritud rahvaväljaastumistega — samuti suurte looduskatastroofidega — rüüstamine, röövimine ja lõhkumine. Nii juhtus ka Egiptuses.
Maailma üldsuse ja egiptlaste endi tähelepanu keskendus nädalate vältel peamiselt president Hosni Mubaraki tegevusele ja valitsuse avaldustele. Nõnda jäid huviorbiidist välja teised, niisama tähtsad probleemid. Nüüd on Egiptuses hakanud olukord normaliseeruma ja on tekkinud aega tegelda muude küsimustega.
Et Egiptus oli antiikajal üks võimsamaid riike ja seal on säilinud hulk ajaloolisi esemeid, kontrolliti veebruari algul iidsete kunstiteoste olemasolu. Oli ju jaanuari lõpul teatatud, et pättidel õnnestus tungida Kairos Tahriri väljakul asuva Egiptuse muuseumi näitusesaalidesse ja kahjustada sealseid kultuuriväärtusi. Kui toona kinnitati, et kurjategijatel ei õnnestunud midagi varastada, siis nüüd on pilt teine.
Muuseum, kus säilitatakse enam kui sadat tuhandet Vana-Egiptuse ajastust pärit eset ja kus asub riigi suurim kunstikogu, andis 13. veebruaril teada, et mässu ajal on kaduma läinud kaheksateist ülemaailmse väärtusega eksponaati. Kaotustest teatas kuulus arheoloog Zahi Hawass, kes sai valitsusvastaste meeleavalduste ajal ametikõrgendust ning on nüüd muinsuste ministrina valitsuse liige.
Varastatud on vaarao Tutanhamoni kuulsa kuju ülemine osa, veel teinegi Tutanhamoni kuju, sinist krooni kandva vaarao Ehnatoni kuju, ohvriandi toova Nofretete kuju, Amarna printsessi liivakivist pea, jumalanna kullatud puukuju ja teisi kunstiteoseid. Osa kunstiväärtusi on lõhutud, purustatud ja rüvetatud ning nende taastamine võtab aega. Röövitud kujusid asendada pole mõistagi võimalik.
Egiptuse mässu taoliste erakorraliste sündmuste puhul varastatakse tavaliselt esmatarbekaupa — osa kasutatakse ise, osa püütakse vaheltkasuga edasi müüa.
Egiptuse varaaidast pihtapandud esemed tõotavad kurjategijatele küll rikkust, kuid üksnes juhul, kui nood vahele ei jää ja neil õnnestub hinnaline kraam maha ärida. See võib olla raske, sest varastatud kunstiteoste pildid on ilmunud sadades kataloogides ja raamatutes, mistõttu legaalselt neid arvatavasti keegi osta ei taha. Kui röövlitel õnnestub kujukesed erakogusse maha parseldada, võivad need kaduda sajanditeks.
On siiski üpris tõenäoline, et mõni varastatud ese saadakse kätte. Küsimus on ainult, millal. See võib juhtuda järgmisel kuul, tuleval aastal või hoopis sajandi pärast. Ilmub ju aeg-ajalt välja kunstiteoseid, mis on muuseumidest pihta pandud enam kui poole sajandi eest.
Egiptuse politsei ja sõjaväe kinnitust mööda on mitu muuseumivarast juba käes ja neid kuulatakse üle. Kui tabatud ongi õiged inimesed, ei garanteeri see ometi veel kujude kättesaamist.