Juhtivprokurör Margus Gross: süütamiste uurimine on lõppjärgus

Margus Grossi sõnul vaevad prokurörid hoolega, millise kriminaalasjaga on mõtet kohtu ette minna. Foto: Elmo Riig

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross tõdes möödunud aasta kuritegevusest rääkides, et Viljandimaa suurust arvestades on elu siin turvaline. Ometi tegutsevad meilgi pistisevõtjad, pedofiilid ja süütajad.

Margus Gross, Viljandis eelmisel aastal kõige enam kõneainet pakkunud kuriteod olid kindlasti süütamised vanalinnas. Kui kaugel on nende uurimine?

Selle menetlusega on aktiivselt tegeldud. Lisaks tunnistajate ja kannatanute ülekuulamisele tuli teha hulk ekspertiise, mille vastuse saamine võttis aega. Praeguseks on kohtueelne uurimine jõudnud lõppstaadiumisse ja varsti peaks prokurör andma materjalid kaitsjale tutvumiseks. Seejärel saadab ta asja kohtusse.

Kas kahtlustatav on süü omaks võtnud?

Ta tunnistab oma süüd osaliselt. Mõne episoodi puhul tuleb meil tema seotust teiste tõenditega näidata.

Viljandimaal oli eelmisel aastal teinegi süütamisjuhtum: põlema pandi Suure-Jaani kiriku uks. Selles asjas on kokkuleppemenetluse materjalid kohtusse saadetud, kuid otsust veel tulnud pole.

Süütamised olid sõna otseses mõttes tervele linnale näha. Samas selgub justiitsministeeriumi statistikast, et meil on toime pandud ka selliseid kuritegusid, millest keegi kuulnud pole: pistise võtmine ja altkäemaksu andmine. Milles need konkreetselt seisnesid?

Altkäemaksu andmine on saanud juba kohtulahendi. Tavalise liiklusjärelevalve käigus tabatud joobes juht pakkus politseinikule altkäemaksu. Läbi see tal ei läinud ja teda karistati nii joobes juhtimise kui altkäemaksu andmise eest.

Pistise lugu on politseis menetluses, kuid selle tagamaid ja asjaolusid on praegu veidi ennatlik avalikustada.

Miks lõpetati advokaat Toomas Albi vastu tõstatatud pistisesüüdistuse uurimine?

Väidetav kuritegu ei leidnud kinnitust. Me ei saa rajada kriminaalasja vaid ühele tõendile või tunnistajale. Kogumis tõendeid hinnates ei olnud alust Albile süüdistust esitada. Me mõtleme väga tõsiselt, millega kohtusse minna ja kuidas süüdistust tõendada.

Möödunud aastal registreeriti Viljandimaal kolm pedofiiliajuhtumit. Seda on väikese maakonna kohta kahtlemata palju. Kas need kaasused olid omavahel seotud?

Lõpuks jäi neid järele kaks, sest kaks juhtumit ühendati üheks kriminaalasjaks. See on ka kohtust läbi käinud: 42-aastane mees ahistas erineval moel 11-aastast tüdrukut. Ta näitas tüdrukule pornograafilisi teoseid, pildistas teda erootilistes situatsioonides ja vägistas. Karistuseks mõisteti mehele neli aastat vangistust.

Teine kriminaalasi on alles menetluses. See puudutab ühe väikese poisi ahistamist, milles süüdistati teist poissi, kes pole samuti veel vastutusikka jõudnud.

Milliseid Viljandimaaga seotud uurimisi teie esile tõstaksite?

Kindlasti väärib mainimist seitsme inimese süüdimõistmine narkootilise aine käitlemises. Kuus neist olid Viljandimaalt. See on ajakirjanduses ka kajastamist leidnud.

Narkootikumidega seotud kuritegusid uurides püüame alati jõuda suurte koguste, tõeliste diilerite ja kuritegelikul teel teenitud rahani. Ka kõnealuse kriminaalasja käigus selgitati välja kuritegelikul teel saadud vara ja konfiskeeriti see. Kurjategijatele peab olema selge, et kuritegevus sõna otseses mõttes ei tasu ära.

Paljud kriminaalasjad jõuavad kohtulahendini kokkuleppemenetluse korras. Riigile on see efektiivsuse tõttu küll kasulikum, kuid tihti ei vasta süüdistaja, kaitsja ja kohtualuse vahel kokku lepitud karistus rahva õiglustundele. Kas kokkuleppemenetlust ei kasutata üleliia palju?

Pressist läbi jooksnud väide, et 90 protsenti kohtuotsustest tehakse kokkuleppemenetlusega, on natuke ülepaisutatud. Tegelikult kehtib see protsent lihtmenetluste kohta, mis hõlmab lisaks kokkuleppemenetlusele käsk- ja lühimenetlust. Lõuna ringkonnaprokuratuuri kriminaalasjadest kasutatakse kokkuleppemenetlust vähem kui poolte puhul.

Tavaline ehk üldmenetlus on hästi pikk ja veniv protsess. Lõuna ringkonnaprokuratuuris lahendatakse nii 13 protsenti kohtuasjadest ja ega see osa väga palju kasvada saa. Ei maksa arvata, et kokkuleppemenetlust kellelegi peale sunnitakse — tavaliselt on initsiatiiv tulnud kahtlusaluse või tema kaitsja poolt. Süüdistatava õigused on ka lihtmenetluste käigus tagatud. Pealegi teeb lõpliku otsuse ikka kohus.

Kui palju on neid juhtumeid, mil kohus ei ole kokkuleppemenetlust kinnitanud?

Täpset protsenti ei oska ma öelda, aga neid on.

Arvestades, et Viljandis töötab vaid kaks prokuröri, paneb tõtt-öelda imestama, et nad üldse toime tulevad. Isegi Põlvas on kolm prokuröri.

Viljandist ei ole kolmas koht ära kadunud, inimene tuleb sinna kindlasti tagasi (lapsepuhkuselt — toimetus). Aga kaks inimest on muidugi vähe. Püüame seda korvata teistest maakondadest abiks käivate prokuröridega, samuti kergendab olukorda see, et narkokuritegude, organiseeritud kuritegude ja veel mõne kuriteoliigiga tegelevad niikuinii spetsialiseerunud prokurörid Tartus.

Viljandimaa puhul on hea ka see, et ehkki rahvaarvult on ta enamikust Lõuna ringkonda kuuluvatest maakondadest suurem, püsib kuritegevus siin politsei hea töö abiga samal tasemel kui Valga- või Võrumaal.

KURITEOD

Mullu registreeriti Viljandimaal 1023 kuritegu ehk 14 protsenti vähem kui üle-eelmisel aastal.
• Kõige järsemalt kukkus meie maakonnas varguste arv. Neid pandi kirja 26 protsenti tunamullusest vähem.
• Samas oli vargus 372 juhtumiga endiselt levinuim kuritegu.
Allikas: justiitsministeerium