Suur külm võtab autodelt jõu

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CarStopi autoremondilukksepp Janar Aasna laadis eile keskpäeval töökoja õuele toodud auto akut. Töökoja juhataja hinnangul saavad külmaga seisma jäänud autod üldjuhul üsna kiiresti elu sisse.
CarStopi autoremondilukksepp Janar Aasna laadis eile keskpäeval töökoja õuele toodud auto akut. Töökoja juhataja hinnangul saavad külmaga seisma jäänud autod üldjuhul üsna kiiresti elu sisse. Foto: Elmo Riig

Nädal tagasi saabunud külmalaine on tuska teinud paljudele autojuhtidele, kelle sõiduk pole  käivitunud ning kes seepärast on pidanud abi otsima töökodadest.

Viljandimaal hätta sattunud sõidukeid treileriga aitava Teemu Äri juht Priit Kivilaan nentis, et eelmisest nädalavahetusest alates on ta saanud hulga appikutseid inimestelt, kelle auto külmaga käivituda ei taha. Pooltel juhtudel on kasu olnud teise akuga aitamisest ning ülejäänud juhtudel on tulnud auto teenindusse vedada.

Mehaanikutel on kiire aeg

Ühe «Sakalaga» vestelnud Viljandi inimese kogemus näitas, et remonditöökojad on külmetavaid autosid täis. Kolmapäeval, kui tema diiselmootoriga auto käivituda ei tahtnud, helistas ta abipalvega kahte töökotta ning kuulis sealt, et remondi ootajate järjekord on pikk ning töö tegemiseks võib kuluda paar päeva.

Kolmandas töökojas võeti treileriga hoovi sõidutatud auto vastu ning tehti päevaga korda. «Üks filter oli vaja ära vahetada,» meenutas hättasattunu.

Priit Kivilaan on vedanud katkisi autosid nädala jooksul mitmesse töökotta. Nädalavahetusel läks neid kõige enam CarStopi remondimeeste juurde.

«Kolmandik autosid, mis remonti on toodud, on siin külma ilma tõttu,» hindas CarStopi töökoja juhataja Hannes Kivistik. Levinumad mured on tema sõnul olnud õli tuulutustorude külmumine, amortide purunemine ja nõrk aku. «Akusid oleme müünud 50 protsenti rohkem kui varasematel nädalatel,» lisas ta.

Juhataja kinnitusel on arvukatest klientidest hoolimata siiski veel vaba ruumi, et uusi hädalisi vastu võtta. «Väiksemate töödega saame ikka aidata,» selgitas Kivistik. Suuremad parandamised tuleb ehk päeva võrra edasi lükata.

Tuleks teha pikemaid sõite

Ka Raeli autokeskuse juht Kiur Saluveer kinnitas, et kiire abi andmiseks aega ja tööjõudu jätkub. Külmaga jänni jäänud autojuhte on ka Raelis tublisti käinud ning nädala jooksul on firma müünud viis akut. «See on talve kohta tubli tulemus, sest tavaliselt ostetakse akusid kevadel või sügisel,» selgitas ta.

Priit Kivilaane sõnul on nädala teisel poolel temalt abi otsivate inimeste hulk kahanenud. «Kui ühel hommikul auto käima ei lähe, siis teisel külmal hommikul enam ei proovitagi,» arvas ta. «Inimesed on maha rahunenud.»

Hannes Kivistiku jutu järgi pole praeguse külmaga mõtet autot ainult linnasõitudeks kasutada, sest nii võib sellele liiga teha. Ta soovitas sõita korraga vähemalt 20 kilomeetrit, et mootor soojeneks.

Kui inimene pakasega auto käivitamisest loobub ja näiteks ühissõiduki kasuks otsustab, võib teda ka bussi oodates tabada halb üllatus, kui see hilineb või jääb hoopis tulemata.

Busse tabas löök

Näiteks esmaspäeval ei jõudnud maavalitsuse andmetel liinile koguni kaheksa bussi.
«Ka eelmisel aastal oli külmaga muresid, aga mitte nii suurt kui nüüd,» tunnistas maavalitsuse ühistranspordi järelevalve spetsialist Maie Mumm. Eelmise talvega võrreldes on vahetunud bussifirmad ning sõidukid.

Nii Atko Gruppi kuuluva MTG kui Automeni esindaja väitsid maavalitsuse spetsialistile, et tegemist oli tehniliste riketega. Mõlemad firmad suutsid muredest kiiresti õiged järeldused teha ning rohkem teateid, et mõni buss oleks tulemata jätnud või väga palju hilinenud, pole sõitjatelt laekunud.

Maie Mumm nentis, et paljud inimesed pidid külmal hommikul kasutult maakonna bussipeatustes külmetama. Samuti ei sõitnud graafiku kohaselt vähemalt kaks linnaliinibussi. Mummi hinnangul võiksid Atko Grupi bussidega sõitvad inimesed ekstreemsete ilmaolude korral enne peatusesse minekut helistada firma dispetšerile telefonil 434 0049 ja uurida, kas buss ikka sõidab.

Lõuna-Viljandimaal tegutseval Automenil dispetšereid pole, kuid firma kohalik juhataja Urmas Saaremets on valmis oma mobiiltelefonilt 5625 7310 ettevõtte busside kohta ka varahommikul infot jagama.

AKU

Enamasti on külma ilmaga käivitamise mured tingitud nõrgast akust.
• Vanemat kui kolmeaastast akut peaks külmade saabudes laadima, kuid abi on ka selle sooja ruumi viimisest.
• Soojaks sõitmata autos ei tohiks salongisoojendust täisvõimsusega tööle panna.
• Külmaga tasuks auto tuled käivitamise hetkeks kustutada.
• Aku saavutab laadimis­efekti alles mõnetunnise sõiduga.
• Käivitusjuhtmed võiksid alati kaasas olla, olgugi aku korralik.
Allikas: Autoabi

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles