/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517865t1h401a.jpg)
Läinud nädalal vähenes ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv arstide arvepidamise järgi Viljandimaal tervelt 24 protsenti.
Gripp ei taandu enne märtsi lõppu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti Viljandimaa esinduse spetsialisti Jaana Pullmanni sõnul registreerisid arstid 7.—13. jaanuarini Viljandimaal 234 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumist (nädal varem oli see arv 303), neist 91 (123) laste puhul.
Haigustunnuste põhjal diagnoositi ka 15 gripijuhtu, kaks haigestunut olid lapsed. Nädal varem olid need näitajad 24 ja 7.
Jaana Pullmann rõhutas, et kuna meie inimeste hulgas on ikka veel neid, kes viirusnakkusi püstijalu põevad ega pöördu arsti poole, vähemalt mitte enne, kui tervis lausa hulluks läheb, ei ole statistika päris täpne. Siiski on terviseametil ülevaade sellest, kas haigestumised parajasti sagenevad või jääb neid vähemaks.
Nagu talvel tavaks, on liikumas ka soolenakkusi, tuulerõugeid ja sarlakeid, aga haigestumisi on vähe ja puhangust rääkida ei saa.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et läinud nädalal vähenes kogu Eestis ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumine 12 protsenti, mõnevõrra on kahanenud ka grippi haigestumine.
Spetsialisti sõnul ei tähenda see veel, et haigestumiste hooaeg on läbi.
«Väikesest langusest hoolimata domineerivad meie tehtud laboriuuringutes endiselt gripiviirused ja selline olukord võib kesta vähemalt paar nädalat,» arvas ta.
Gripihooaja algul ja lõpul selgub analüüsides, et rohkem on teisi haigusetekitajaid: paragripi, RS- ja muid viirusi. Praegu on neid leitud veel üsna vähe.
Vaktsineerimise tõhususe kohta ütles Olga Sadikova, et sajaprotsendilist garantiid vaktsiin ei anna, küll aga on tagatud see, et isegi grippi haigestumise korral põeb kaitsesüsti saanud inimene selle läbi hoopis kergemalt ja raskete tüsistusteta.
ARVAMUS
Ruth Männik,
Viljandi haigla nakkustõrje arst
Möödunud nädalal ei diagnoosinud me ühelgi haiglas viibival patsiendil grippi, küll aga oli mitu rasket kopsupõletiku juhtumit, mis olid tekkinud ilmselt viirusnakkuse tüsistusena. Laste hulgas on levimas kõhuhädasid põhjustav rotaviirus.
Kuigi haigestumised püsivad tavalise talveperioodi tasemel, leiame siiski, et parem on karta kui kahetseda ja seega jääb külastuskeeld haiglas esialgu kehtima.