Karksi õlletegu läheb tõusvas joones

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Karme on väike tehas, siis iga päev seal õlut ei tehta. Kolmapäeval, kui «Sakala» fotograaf ettevõttes käis, oli liin siidritootmise päralt. Seadistaja Sulev Helin jäi pildile uudistootega, 0,33-liitrisesse klaaspudelisse pakendatud poolkuiva Mulgimaa siidriga.
Et Karme on väike tehas, siis iga päev seal õlut ei tehta. Kolmapäeval, kui «Sakala» fotograaf ettevõttes käis, oli liin siidritootmise päralt. Seadistaja Sulev Helin jäi pildile uudistootega, 0,33-liitrisesse klaaspudelisse pakendatud poolkuiva Mulgimaa siidriga. Foto: Elmo Riig / Sakala

2009. aasta juunis alustas Karksi veini- ja õlletehas Karme pärast viieaastast pausi taas õlletootmist ning tõi hakatuseks liitristes plastpudelites turule kolm sorti.

Tootmine on siiski vaid osa ärist. Selleks et toodetu edukalt maha müüa, tuleb see sokutada suurte kauplusekettide kaubavalikusse. Nimetatud ettevõtmine pole sugugi kerge ja eeldab pika bürokraatiakadalipu läbimist. Nõnda oligi Karme värske toodang esialgu müügil ainult Comarketi kauplustes.

Positsioon ketipoodides tugevneb

Nüüd, poolteist aastat hiljem on Karme õlu jõudnud peale Säästumarketi kõikidesse suurematesse ketipoodidesse ja tootevalik on märgatavalt suurenenud.

Karme juhataja Ivo Kikas rääkis, et praegu villitakse plastpudelisse nelja sorti, pooleliitrisesse keraamilise korgiga klaaspudelisse kolme sorti ja eksklusiivsesse liitrisesse sangaga pudelisse kahte sorti õlut.

«Ega kettidesse pääsemine ülearu lihtne olnud, aga et eestimaiseid tootjaid on vähe, õnnestus mõnevõrra kergemini jutule saada,» kõneles Kikas.

Praegu on Karme positsioon ketipoodides koguni nii hea, et Selver on kaasanud selle firma tooted oma kampaaniasse «Hea ja eestimaine».

Ivo Kikas kinnitas, et tarbijad on nende toodangu üle ootuste hästi vastu võtnud ning suvel töötas Karme oma võimete piiril. «Võrreldes 2009. aastaga kasvas meie käive ligi 50 protsenti,» ütles juhataja.

Vahepeal nappis pudeleid

Peale Karmele omaseks saanud pontsakas liitrises plastpudelis müüdavate markide on hästi vastu võetud ka eksklusiivses keraamilise korgiga klaaspudelis õlled, mille hind on tavalises pakendis müüdavatest märksa kõrgem: veidi üle kahe euro.

Suure osa klaaspudeliõlle hinnast moodustab Ivo Kikase jutu järgi pudeli maksumus ja eksklusiivsuse tõttu ei peakski see konkureerima tavaliste õlledega.

«Hind on küll tavaõlle omast kallim, aga meie õlu ongi mõeldud pigem väikeses koguses mekkimiseks,» rääkis juhataja ning lisas, et klaaspudeli sisugi erineb veidike sama nime all plastikus pakutavast.

«Vahepeal oli meil klaasnõus õlle tarnimisega probleeme, sest ei õnnestunud nii palju pudeleid muretseda, kui vaja oleks olnud,» lausus Kikas. Peale suure nõudluse põhjustas pudelinappust seegi, et osa inimesi eelistas jätta ilusa anuma endale.

Kui esmalt oli klaasnõus müügil vaid Karksi Hele, siis nüüd on samasse pakendisse jõudnud ka Karksi Tume ja Karksi Porter.

Omaette nähtus on Eesti õlleturul rohkem kui kaheksa eurot maksev liitrine sangaga klaaspudel, mis oli jõulueelsel ajal populaarne kingiartikkel.

Seda, kui hästi Viljandimaa tarbija on oma maakonna tootja toodangu vastu võtnud, ei osanud Kikas hinnata. «Suurema osa toodangut müüme Tallinnas, aga seal on ka inimesi palju rohkem,» kõneles ta.

Üks kahest väikesest

Ivo Kikase jutu järgi on Karme ja Sillamäe õlletehas Eestis ainsad väikeõlletootjad, kuid nende turunišid on erinevad. «Kui Sillamäe on keskendunud baarides vaadiõlle müügile, siis meie oleme ainus, kes Eestis sellistesse anumatesse villib,» rääkis ta. «Suurtel tehastel pole rentaabel niisuguste pudelitega jännata, sest see on suuresti käsitöö,» lisas juhataja.

Kahte õlletootjat ühendab ka tõik, et nad rajanevad ainsatena täielikult Eesti kapitalil.

Ruumi on nišitootjatele Eesti turul Kikase meelest veelgi. «Eesti tarbija tervitaks kindlasti seda, kui tekiks juurde väikseid õlletehaseid, kes pakuksid tavapärasest erinevat toodangut,» oletas ta.

Ivo Kikase ütlemist mööda Karme praegu baaridele oma õlut ei paku, kuid ta ei välistanud, et suvel mõne baariga kokkulepe siiski sõlmitakse. «Kõik oleneb meie mahtudest: põhirõhk on praegu ikkagi veinil.» Karme liin on õlle päralt ainult kord nädalas, ülejäänud ajal keskendub tehas muule toodangule.

Kogu õlu jääb kodumaale

Kuigi Karme kavatseb õlleturul edasi areneda, soovib ta seda teha tasa ja targu. Mõtted liiguvad juhataja sõnul ka tavalisema ja seetõttu odavama pakendi suunas, kuid täpsemalt ei tahtnud ta sellest esialgu rääkida. Sama kidakeelseks jäi Ivo Kikas uutest markidest kõneldes.

«Eks meil suvehooajaks mõni mõte ole — midagi sellist, mis on vana ja ühtlasi uus —, kuid täpseid lubadusi ei taha ma veel välja anda. Oleme ju ikkagi õllevaldkonnas väike tegija,» nentis ta.

Kogu Karme õlletoodang läheb kodumaisele turule ja ekspordi peale seal praegu ei mõelda. «Meil on tore eesti tarbija, kes ostab kõik ära. Pealegi soovitakse välisturgudel pigem odavat toodet,» tõdes juhataja.

Tema jutu järgi on Karmel koos müügiosakonnaga ligikaudu 30 töötajat ja vähendada nende arvu kavas pole, pigem võetakse vajaduse korral mõni juurde. Käesolevalt aastalt loodab ettevõte samuti käibemahu tõusu. «Oleme väga optimistlikult meelestatud. Võib öelda, et meil ei ole kõige halvemad ajad,» ütles Kikas teemat kokku võttes rahulolevalt.

AJALUGU

Esimesed märkmed sellest, et Karksis õlut tehti, pärinevad väidetavalt 1425. aastast.
• 1977. aastal pandi tehases üles moodne tšehhi päritolu sisseseade.
• 2004. aastal lõpetati Karksis õlletegu.
• 2009. aastal tuldi pärast pruulikoja põhjalikku uuendamist taas õlleturule.
Allikad: Karme, «Sakala»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles