Remonditabelit kroonib Pikk tänav

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lumisena näeb Pikk tänav välja nagu iga teine väike tänav. Kui lumi kaob, muutub see kiviseks songermaaks.
Lumisena näeb Pikk tänav välja nagu iga teine väike tänav. Kui lumi kaob, muutub see kiviseks songermaaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Linnajuhid seadsid Viljandis parandamist vajavad tänavad pingeritta, asetades esikohale Pika tänava. Paraku on linna rahakott nii õhuke, et paarikümne tänava kordategemiseks kulub kõige vähem kümme aastat.

Edetabeli ülemistel kohtadel seisab neli vanalinna väikese liiklusega tänavat.

«Mõtleme 2015. aasta rahvusvaheliste hansapäevade peale,» lausus abilinnapea Rein Triisa ning selgitas, et kunagised munakiviteed on väga lagunenud ja porisel ajal on seal puhta jalaga väga raske liikuda.

«Vanalinn on ikkagi linna visiitkaart,» ütles Kalle Jents, põhjendades Pika, Munga, Sepa ja Lutsu tänava eelistamist teistele.

Viiendale kohale on pingereas seatud staadioni juurest otse mäkke tõusev Liiva tänav, mis on sedavõrd halvas seisus, et seal suudavad sõita vaid suured maasturid. Kuuendal kohal seisab Viljandi ainus kruuskattega tänav, Köstis paiknev Karja tänav.

Esimesed tiheda autoliiklusega teed on järjekorras seitsmendal ja kaheksandal real ning need on Tallinna tänav Vabaduse platsist Posti tänavani ning Uus tänav. «Uus tänav on linna suurtest liiklusteedest kõige halvemas seisus,» tõdes Jents.

Tabel korruptsiooni vältimiseks

29 tänava pingeritta seadmist põhjendas linnapea vajadusega vähendada korruptsioonikahtlusi. Kui paar aastat tagasi jõuti remondiga Kantrekülas Kevade tänavale, hakkas linlaste seas kõlama väiteid, et see on seotud hiljuti sama tänava äärde rajatud ridaelamutega. Üks nende majade arendajaid oli aga linnavalitsusse kuuluv Tauno Tuula.

Jentsi kinnitust mööda polnud majade valmimisel ja tänava remontimisel mingit seost. Parandustöö oli kavas juba aastaid varem, kuid rahapuuduse tõttu sinna enne ei jõutud. Nüüd tahabki linnavalitsus, et volikogu kiidaks heaks dokumendi, mis määraks tööde järjekorra 2020. aastani.

Tabeli tipus trooniva Pika tänava ääres on kinnisvara või elukoht koguni kolmel Viljandi volikogu liikmel. Sellisest kokkusattumusest kuuldes puhkes Kalle Jents naerma. «Noh, vähemalt üks neist on opositsiooni esindaja,» lausus ta.

Tõsinedes kinnitas ta, et linnajuhtide hinnangul on Pika ja Liiva tänava mäe osa kõige halvemas seisukorras kogu Viljandis.

Kui volikogu liikmed tabeli heaks kiidavad, pole teede parandamisega seotud mured kaugeltki lõppenud. Nimelt pole linnal töö tegemiseks kõige tähtsamat — raha. Tööd on jagatud kahte etappi. Esimese 21 tänava parandamiseks kulub praeguste hinnangute kohaselt ligi 2,8 miljonit eurot, kuid tänavuses eelarves on teeremondiks vaid 192 000 eurot. Ainuüksi Pika tänava remontimiseks kulub kaks korda enam.

Torutööd sunnivad ootama

Seetõttu pole linnajuhid sugugi veendunud, et seda ikkagi esimesena remontima hakatakse. Tänavuses eelarves oleks raha tabeli teise ja neljanda tänava korrastamiseks, kuid sellelgi puhul seisab otsustajate ees üks suur «aga».

Nimelt ootab Viljandi Veevärk kannatamatult, kas tal õnnestub saada 1,6 miljonit eurot toetusraha, et tuleval aastal kesklinnas välja vahetada torustikku, mille iga ulatub kohati juba saja aastani. Kui juuni lõpuks selgub, et raha tuleb, pole sel aastal mõtet hakata vanalinna teid parandama, vaid tuleks oodata, kuni veevärk seal torud ära vahetab.

«Seejärel võiks linn ja veevärk raha kokku panna ning koos tänavaid remontida,» selgitas Jents. «Nii saaks korraga rohkem tehtud.»

Lisaks peavad ametnikud jälgima, et linnas tänavad sõidetavad oleksid, ja olema valmis tabelisse muudatusi tegema. Juba enne pingerea kinnitamist nentis Rein Triisa, et sel aastal on vaja linnal tõenäoliselt tegelda hoopis Oja tee mäepealse osa remondiga. «See on ikka väga ämblikuvõrgu sarnaseks muutunud,» nentis ta.

SELGITUS

Kalle Jents,
linnapea

Sel aastal on meil eelarves teeremondiks 192 000 eurot. Loodetavasti on see summa järgmistel aastatel suurem. Mitu spordirajatist ja kooli on valmis ning ehk saab nüüd tee-ehituseks rohkem raha jätta. Näiteks 2008. aastal oli meil koos Arkaadia aia ehitamisega teede jaoks eelarves 1,27 miljonit eurot. Ehk hakkab majandus kosuma ja me jõuame nende summadeni tagasi.

Tagasi üles