Maksu- ja tolliamet hoiatas metsaomanikke aegsasti

Viimastel aastatel on erametsaomanikud hakanud teenitud tulu pealt järjest enam makse tasuma ja maksuamet püüab kirjaliku meeldetuletusega raha laekumist veelgi parandada. Foto: Elmo Riig / montaaž

Veebruari algul jõudis 5200 erametsaomaniku postkasti maksu- ja tolliameti kiri, mis tuletas meelde, et metsa müügist saadud tulult tuleb riigile maksu maksta.

Maksuhalduri kirjast võis lugeda, et neil, kes on 2010. aastal võõrandanud kasvava metsa raieõigust või metsamaterjali ja saanud müügitehingust samal ajavahemikul tulu, tuleb see deklareerida hiljemalt 31. märtsiks 2011.

Vaevalt kõnealune kohustus ühelegi metsaomanikule uudis oli. Kui mitte varem, siis vähemalt deklaratsiooni täitmise ajal tulnuks see neile ilmselt märgukirjatagi meelde. Ent kui kõik puidumüüjad poleks ehk muidu seadusekuulekalt tulu kirja pannud, siis nüüd ajendas memo maksudest kõrvale hoida plaaninuid järele mõtlema.

Tulud suurenesid mitu korda

Maksuameti analüüsi järgi jätsid füüsilisest isikust metsaomanikud möödunud aastal deklareerimata 2,56 miljonit eurot ehk 40 miljonit krooni tulumaksu. Ehkki ka nimetatud summat ei saa pidada pisikeseks, on see tervelt kolm korda väiksem kui 2007. aastal, sest amet on erametsaomanikele varasemast rohkem tähelepanu pööranud.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja kohusetäitja Kaido Lemendiku jutu järgi sai 2007. aasta pöördepunktiks seetõttu, et siis muutus nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele kohustuslikuks esitada maksuametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatised. See võimaldas metsatehingute deklareerimist varasemast tunduvalt paremini kontrollida.

Tulemus oli silmaga näha. Kui 2006. aastal deklareeris metsandusest saadud tulu 577 inimest, siis 2007. aastal tegi seda juba 30 protsenti rohkem ehk 846. Deklareeritud tulumaksu summa suurenes lausa 3,5 korda: 2006. ja 2007. aasta vahe oli umbes 5,75 miljonit eurot ehk 90 miljonit krooni.

«Teatise esitamise kohustus distsiplineeris metsa müügiga tegelejaid ja pani nad tehinguid kajastama,» tõdes Lemendik.

Omanike esindaja ei näe kirjal mõtet

Samasuguseid märgukirju kui tänavu saatis maksuamet metsaomanikele ka eelmisel kolmel aastal. Toona läkitati need paraku teele alles pärast tulu deklareerimise aja lõppu ning ainult nendele, kes polnud metsatulu kirja pannud. Sedapuhku otsustas amet tegutseda ennetavalt: meeldetuletuse said kõik füüsilisest isikust metsaomanikud, kellel oli keskkonnaameti luba teha 2010. aastal lageraiet enam kui 20 tihumeetrit.

Kaido Lemendik märkis, et metsateatis pole kohustus, vaid õigus, ja paljude alusel raiet kindlasti ei tehtagi. «Ent kui seda on tehtud ja 2010. aasta jooksul tulu saadud, tuleb see deklareerida.»

Eesti erametsaliidu tegevdirektori Ants Varblase hinnangul pole tulude varjamine erametsaomanike hulgas sugugi nii levinud, et maksuhaldur seda eriti agaralt kontrollima peaks. Ta nentis, et kui mõni talunik jätabki küttepuude müügi eest saadud tulult maksu tasumata, on summa väike ja puidu ülestöötamiseks kulunud kütuse aktsiisi näol saab riik raha niikuinii.

«Maksuametil tuleks tegelda puidu eksportijate ja töötlejatega,» arvas Varblane. «Märgukirju saates toetas ta lihtsalt Eesti Posti.»

OMANIKUD

Kirja sai kümnendik metsaomanikest.
• Eestis on 50 000 — 60 000 erametsaomanikku.
• 2010. aastal väljastas keskkonnaamet ligi 22 000 metsateatist.
• Tulumaksu puudutava meeldetuletuse sai 5200 inimest.
Allikas: maksu- ja tolliamet