Reedel kell 18 algab Viljandi pärimusmuusika aida suures saalis esimene tantsumaja, kus võetakse ette eestlaste, aga ka teiste rahvaste traditsioonilisi tantse.
Ait ootab tantsumajja
17. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsumajas pidutsetakse parimate pillimeeste saatel. Tantsida saab valssi, reinlendrit, polkat ja labajalavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Alustatakse reinlendriga
Tantsumajja on oodatud igas vanuses inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates ja vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus harjutatakse ees ootaval õhtul kavas olevaid tantse.
Avaõhtut alustab reinlendri õpituba, kus samme seab Kadri Lepasson ja muusikat teeb Maarja Nuut. Pärast seda mängivad tantsuks Violin Violence viiulitel ning Siim Rikker ja Juhan Uppin lõõtsadel. Kulno Malva astub üles karmoškaga ja Ragnar Toompuu mandoliiniga.
«1990. aastatest on Eestis tegutsenud tantsuklubid,» rääkis aida produtsent Janne Suits. «Tantsuklubi ja tantsumaja vahel on nii sarnasusi kui erinevusi. Tantsumaja eesmärk on eraldada õpe ja pidu nii, et need huvilised, kes soovivad samme alles õppida, saavad seda teha peoõhtule eelnevas õpitoas. Seal selgitatakse tantsude põhimõtet ning antakse juhiseid, kuidas põhisamme muusika saatel varieerida.»
Suits lisas, et sedasi on ka algajal võimalik õpitut kohe samal õhtul tantsupõrandal järele proovida ja ta ei pea häbelikult nurgas istudes teisi jälgima.
Mitte ainult tantsijatele
Õpitoas kasvatatakse pillimeestele uut tantsupublikut.
Janne Suits toonitas, et varasem tutvus tantsuga tuleb küll kasuks, kuid see ei ole tantsumajja tuleku eeldus.
«Paljudes inimestes pulbitseb tantsulust ja -janu, kuid tihti jääb kodunt väljatulek selle taha, et ei ole partnerit,» rääkis ta. «Tantsumajas leiate kindlasti sama murega inimesi. Kui ise julge oled, ei pelga ka teised ning võid kohata tantsupartnerit, kellega iga kord tantsumajas kokku saada.»
Suits lisas, et tantsumaja pole ainult tantsijatele, vaid ka neile, kes tahavad vaadata ja kuulata. Saali pannakse lauad ning inimene, kes ei taha tantsida, saab laua taga istuda ja sõpradega juttu puhuda.
Korraldajate kinnitusel on peoõhtute põhieesmärk olnud läbi aastasadade üks: olla koos ja end hästi tunda, kohata uusi huvitavaid inimesi ning loomulikult pilli mängida ja tantsida.
«Loodame, et paljud noored leiavad tee tantsumajja ning avastavad oma juured ja traditsioonid,» rääkis Suits. «Ja mitte ainult noored, vaid ka lapsed, keskealised ja eakad, haarake kaaslastel käest ning rutake tantsumajja — teeme tantsupõranda tuliseks!»
Tantsumaja on avatud kord kuus ning esimesel hooajal on need õhtud tasuta.