VIIMASE KÜMNE aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv Eestis kasvanud 3653-lt 4774-le aastas ehk iga päev juhtub keskmiselt 13 tööõnnetust. Neist ligi viiendik on ränkade tagajärgedega ehk põhjustab töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
Lisaks inimlikule aspektile on tööõnnetustel selge majanduslik mõõde. Näiteks aastal 2014 kaotas Eesti seetõttu ligi miljon töötundi. Need on mõtlemapanevad arvud.
Kuigi registreeritud tööõnnetuste arvu kasv viitab negatiivsele arengule, on mul hea meel, et arsti juurde pöördunud töötajad julgevad aina sagedamini mainida, et õnnetus juhtus tööl. Ka tööandjad on hakanud rohkem ilma tööinspektsiooni meeldetuletuseta esitama tööõnnetuse raporteid.
Viljandimaal on registreeritud tööõnnetuste arv aastatel 2011–2015 kasvanud 125-lt 159-ni. Nende põhjuseks on sageli töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine, juhiste mittejärgimine ning probleemid töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimisega. Tegevusalade kaupa registreeriti eelmisel aastal enim õnnetusi puidutööstuses, mööblitööstuses ja põllumajanduses.
OLUKORDA SAAB parandada. Tööandjate ja töötajate võimuses on luua koos turvalisem ja produktiivsem töökeskkond, mis teenib mõlema poole huvisid.
Juhtiv roll on siin tööandjatel, kes teevad töökeskkonna ohutust puudutavaid otsuseid. Kahjuks on tihti vedavaks jõuks püüe vältida karistust. Sageli hakkab tööandja tegutsema alles pärast tööinspektori käiku, järgib vaid ettekirjutusi ning teeb minimaalselt vajalikke investeeringuid. Lühiajaliselt võib kokkuhoid ohutuselt olla kasumlik, kuid pikemas perspektiivis ületavad kulud või saamata jäänud tulu kokkuhoitud raha. Kannatajaks on eelkõige töötajad.
Olukorras, kus Eesti tööealine elanikkond väheneb, on iga terve kätepaar tööandjale aina suurema väärtusega. Hea tööjõu leidmine on juba praegu paljudele ettevõtetele raske ülesanne. Seda enam tuleb pühenduda inimeste hoidmisele. Hea punkt alustamiseks on näiteks juhendamise ja väljaõppe ülevaatamine ja parandamine.
Lisaks tööandjale peab tööohutusse panustama töötaja. Statistika kohaselt on suurimas ohus äsja tööelu alustanud noored ja töökohta vahetanud inimesed, kes ei ole veel uusi töövõtteid omandanud. Nendega juhtub 35 protsenti kõigist tööõnnetustest.
Õnnetuste vähendamiseks peab töötaja järgima tööandja kehtestatud reegleid ja kasutama kaitsevahendeid. Tööandja peab omakorda töötajat, kes ohutusreegleid ei järgi, korrale kutsuma. Ettevõttes peab olema ka tõhus sisekontrolli süsteem, mille abil jälgitakse pidevalt tööohutusest kinnipidamist.
2010. AASTA Euroopa töötingimuste uuringu järgi jäi Eesti töötajate aasta keskmine tööõnnetuste tõttu töölt puudutud päevade arv 16 ja 36 päeva vahele. Euroopa Liidu riikide keskmine näitaja oli aga 7–16 päeva. Enda ja töökaaslaste suhtes hoolivamad töötajad on võti olukorra parandamiseks. Sellest võidavad otseselt või kaudselt kõik Eesti pered.
Lisaks saab töökeskkonda ohutumaks ja produktiivsemaks muuta, panustades ohutuskultuuri. Selle moodustavad organisatsioonis juurutatud ohutusega seotud püsiväärtused, oskused, hoiakud ja tavad.
Ohutuskultuuri arengusse panustavad võrdselt nii tööandja kui töötajad. Parima tulemuse nimel võiks omavahel läbi rääkida kõik töökeskkonna ohutusega seotud küsimused, näiteks töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe, uute töövahendite valik ja rakendamine ning töökohtade sisustamine.
Tulu sellest on mitmekülgne. Hea ohutuskultuuriga ettevõttes on vähem tööõnnetusi ja suurem produktiivsus, püsivamad töösuhted ning parem maine klientide ja koostööpartnerite hulgas.
Kokkuvõttes on turvalisem töökeskkond nii töötajate kui tööandjate huvides ning sünnib koostöös. Kõigil on sellest vaid võita.
