Liibanoni rahutu rahu

Mis on see, mis Liibanonis toimub? Kui sõda, siis üks kummalisemaid. Kui rahu, siis üks rahutumaid. Sõjategevust ei ole, kuid kerkivad langenute mälestusmärgid. Vaenlast pole, küll aga vaen. Ja sinine joon, mis sümboliseerib kõike: ebaõiglust ja kompromisse, elu ja surma, sõda. Ning ennekõike ikkagi rahu.

Näiliselt ongi Liibanonis rahulik. Aga kui kaevuda sügavamale pinna alla, näeb, kui habras ja katkemiseni pingul see rahu on. Pindalalt Eestist neli korda väiksemas ja rahvaarvult neli korda suuremas riigis hõõrduvad ja põrkuvad huvid ja maailmapildid.

18 ametlikku religiooni. Moslemid – omavahel rivaalitsevad šiiidid ja sunniidid, druusid –, samamoodi eri usulahkudesse jagunenud kristlased. Välisriikide huvid ja peened poliitilised mängud. Muu maailma silmis terroristlik, kohalike seas aga heroiseeritud islami vastupanuliikumine Hezbollah, mis on seadnud oma pühaks eesmärgiks Iisraeli hävitamise. Nii rahuvalvejõudude kui Hezbollah’ga koostööd tegev kohalik armee. Kestev piiritüli Iisraeliga. Sõjategevus Süüria piiril, riiki valguvad põgenikud koos Süürias oma territooriume kaotava ISIS-ega. Liidame siia lokkava korruptsiooni, tööpuuduse, veritasu ja vaesuse ning saame plahvatusohtliku kokteili.