Rohkem toetusi kui kunagi varem

2017. AASTAL LAEKUB kohalikele omavalitsustele ligi 1,6 miljardit eurot maksutulu ja toetusi. Seda on kogusummana rohkem kui kunagi varem. Ootused ja unistused on alati reaalsetest võimalustest suuremad, aga fakt on, et ainuüksi tulumaksu laekub omavalitsustele järgmisel aastal prognoosi kohaselt 42 miljonit eurot rohkem kui tänavu ehk kokku 952 miljonit eurot.

Kui vahel kostab väiteid, et omavalitsused pole tulumaksu osas saavutanud majandusbuumiaegset taset, siis laekumise üldsumma kasv seda küll ei näita. Võrreldes buumiaja tipuga 2008. aastal on omavalitsustele laekuvat tulumaksu tänavuse aasta prognoosis 218 miljonit eurot ehk 24 protsenti rohkem. Kasv on olnud selgelt suurem kui vahepeal toimunud inflatsioon, mis jääb 15 protsendi piiresse. Seega on tulude kasv olnud ka reaalhindades üsna märgatav.

Samuti ei vasta tõele väide, et omavalitsuste käed on oma tulude kasutamisel seotud ja riik on kõik ette määranud. On tõepoolest teatud hulk sihtotstarbelisi ja projektitoetusi, mille kasutamine ei ole vaba. Ent see, kuidas kasutada tulumaksu ja ka tasandusfondist saadavat raha, mis kokkuvõttes moodustab valdade ja linnade eelarvete põhiosa, on ikka kohaliku volikogu enda määrata.

KEVADEL KOKKULEPITUD riigi eelarvestrateegiaga suurendatakse kohalike omavalitsuste tulusid nelja aasta peale veel ligikaudu 190 miljonit eurot. Selles lisatoetuses on näiteks 2017. aastaks 5,7 miljonit ja igal järgneval aastal veel vähemalt 14,25 miljonit eurot noorte huvitegevuse kättesaadavuse parandamiseks.

Saastekvootide müügi tulust suunatakse energiasäästu kasvatamise eesmärgil omavalitsuste lasteaedadele ligikaudu 13 miljonit ja hooldekodudele 11 miljonit eurot, mis võimaldab lasteaedu ja hooldekodusid energiasäästlikumaks renoveerida. 2,2 miljonit eurot antakse jäätmehoolduse arendamiseks.

Ühtlasi on omavalitsustele avanenud või avanemas hulk Euroopa Liidu uue rahastusperioodi toetusmeetmeid. Järgmiseks aastaks on prognoositud umbes 80 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu toetuste väljamaksmist. Näiteks piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse raames on juba otsuseid tehtud enam kui 48 miljoni euro eest.

Kesk- ja Lõuna-Eestile on kindlasti olulise regionaalse mõjuga otsus ehitada Tallinna–Tartu maantee Mäoni neljarealiseks. Jätkub väikesaarte toetusprogramm mahuga üle 400 000 euro.

KÄIMASOLEVA HALDUSREFORMI käigus saavad uued omavalitsused päris korralikku ühinemistoetust: iga ühineja kohta sadu tuhandeid eurosid. Riigi eelarvestrateegias on selleks arvestatud järgmise kolme aasta peale ühtekokku 65 miljonit eurot.

Koos maksutulude kasvamise ja euromeetmete avanemisega on haldusreformi abil sündivatel uutel, tugevamatel omavalitsustel võimalik tagada kvaliteetne elukeskkond ka väljaspool pealinna ja teisi suuremaid keskusi. Valitsus on võtnud eesmärgiks vähendada ääremaastumist ja omavalitsuste eelarvete erinevusi. Nii on riigi eelarvestrateegiaga just vaesemate ja ääremaaliste omavalitsuste tulude suurendamiseks arvestatud 2020. aastaks 25 miljonit eurot senisele tasemele lisaks.