Mida arvavad tänased pensionärid pensioniea tõstmisest?

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
74-aastane Jaak Värnik lööb küll seni kaasa eakaaslastele ürituste korraldamises, aga plaani panna inimestele kohustus 70. eluaastani tööl käia peab ta utoopiliseks.
74-aastane Jaak Värnik lööb küll seni kaasa eakaaslastele ürituste korraldamises, aga plaani panna inimestele kohustus 70. eluaastani tööl käia peab ta utoopiliseks. Foto: Marko Saarm

Kui turuhoones müüjana töötav 75-aastane Anne Kurvet ei mõtlegi veel kojujäämisele, siis samal ajal väljas leti taga aiasaadusi pakkuv 59-aastane Maire Subi kaalub juba eelpensioni taotlemist. 

Septembri keskel tutvustas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepanekut tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani, kuid nüüd taganes ta sellest ootamatult. Kuigi valitsus on selleteemalise arutelu kõrvale pannud, hakkab pensioniiga juba järgmisest aastast vaikselt tõusma ning on 2026. aastaks praeguse 63 aasta asemel 65.

Sakala uuris praegustelt pensionäridelt, mis vanuses oleks nende meelest õige aeg väljateenitud puhkusele pääseda.

Anne Kurvet
Anne Kurvet Foto: Marko Saarm

Viljandi turuhoones lihatooteid müüv 75-aastane Anne Kurvet on eluaegne raamatupidaja, kes jäi ametlikult pensionile 57-aastaselt. Müüjana pensionile lisa teeniv Kurvet leidis, et pensioniiga võiks tõsta kas või 70. eluaastani. «See oleks täiesti okei. Enamik minu tutvusringkonnast jõuaks selles vanuses töötada,» lausus ta. 

Nii nagu 75-aastaselt tööl käiv inimene on pigem erand, on eilse küsitluse põhjal erandlik ka Anne Kurveti arvamus – suurem osa pidas kohustust 70. eluaastani töötada pigem utoopiaks. Aga ka näiteks 83-aastane endine traktorist Mats Õunap teatas, et tema teeks praegugi hea meelega tööd. «Vabalt jõuab, kui tervis on olemas,» ütles ta.  

Palus ringi vaadata

Juhan Kalda
Juhan Kalda Foto: Marko Saarm

75-le lähenev Juhan Kalda vastas esimese hooga küsimusele, milline oleks mõistlik pensioniiga, et 90-aastaselt ehk umbes kümme aastat pärast surma. Praegused pensionärid võtavadki selleteemalist arutelu pigem huumoriga, sest peavad seda lihtsalt jaburaks. Ka Juhan Kalda peab pensioniea tõstmise plaani utoopiaks, millest võiks ehk saja aasta pärast rääkida. «Vaadake ringi – kui palju te näete siin minuvanuseid mehi? Väga vähe on ja needki käivad enamasti küürus,» nentis ta. 

63-aastaselt pensionile jäänud Kalda lõpetas töötamise neli aastat hiljem, sest töö Liimpuidus sai otsa enne, kui tema jaks seda teha. 

Sõnaga «utoopiline» iseloomustas pensioniea tõstmise plaani ka Viljandi pensionäride liidu juht Jaak Värnik, kellel on kukil 74 aastat. Juba 20 aastat pensionäri staatuses olnud Värnik tõdes, et pensionile jäämine võiks ka tänapäeval olla seotud töö iseloomuga.  

Kõrgepingeliinide ehitamisega ametis olnud Värnik ütles, et talle andis omal ajal eelise see, et oli välitöödel. Noorelt pensionile jäämine ei tähendanud aga töötamise lõppu, sest ainult pensionist ära ei ela. «Kodus istuda ja oodata, kunas jalad ees ära viiakse, pole ka mõtet,» lausus tegus pensionär, kes teeb nüüd ühiskondlikku tööd.

Värniku sõnul on ka pensionäride liidul plaanis teha pensioniea tõstmise arutelu. «Ilmus 70 aasta jutt, aga nii ikka neid asju ajada ei saa, olgu riik rikas või vaene,» leidis Värnik. Tema sõnul hoiavad just kõrge vanuseni tegusad inimesed riiki üleval, sest noored ei hakka väikse palga eest tööle, aga vanemad inimesed on sellega nõus, kui saavad pensionile mõnisada eurot lisaks.

Las jääda nii, kuis on

Pärast pensionile jäämist jätkas töötamist ka Elve Mäeorg, kes on nüüd 78-aastane. Ta sattus oma sõnul nende sekka, kes hakkasid pensioni saama 55-aastaselt. Olgugi et Mäeorg jaksas peaaegu 70. eluaastani töötada, leidis ta, et tänapäeval on selles vanuses inimesed väga haiged. Tervise tõttu poleks ta enam ka ise võimeline töötama, küll aga naudib näiteks kudumist ja lapselapse hoidmist.

75-aastane Vello Kärt leidis, et pensioniiga ei tohiks tõsta, sest meie elatustase ja tervishoid pole vajalikul tasemel. «Kui need paraneks, siis muidugi,» lisas ta. 

Lukksepana töötanud Kärt sai pensionile 63-aastaselt, mida ta peabki parajaks vanuseks. Olgugi et ta töötas pärast seda veel üheksa aastat ja oleks jõudnud rohkemgi, läks firmal kehvasti ja ta koondati.

Maire Subi
Maire Subi Foto: Marko Saarm

Eile turuleti taga seisnud 59-aastane Maire Subi leidis samuti, et pensioniiga võiks jääda selliseks, nagu see praegu on. Subi ütles, et tema ei veaks kuidagi 70. eluaastani välja ja kaalub juba praegu eelpensioni taotlemist. «Jalad on ära, käed on ära, kuigi käin nende jalgadega veel kuidagi rabas,» rääkis marjade ja aiasaadustega turul kauplev naine. 

Suurfarmis lüpsjana töötanud Subi leidis, et just töö on tema tervist rikkunud, sest ta on pidanud palju tõmbetuule käes olema. Ja maal pole naise sõnul tegelikult enam lootustki teenistust leida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles