Maale ehitatud kirikus on märatsenud sõge pioneerijuht ja leiutatud uus inglitüüp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kolm aastat kestnud kiriku ehitustöödes osales meistrite juhendamisel suur hulk taluinimesi, kes vedasid kokku maakive, langetasid metsas puid ja põletasid telliseid. 150 aastat tagasi valmistasid tornikiivri puitkarkassi hilisema presidendi Konstantin Pätsi vanaisa ja isa. Foto on tehtud XIX sajandi lõpul.
Kolm aastat kestnud kiriku ehitustöödes osales meistrite juhendamisel suur hulk taluinimesi, kes vedasid kokku maakive, langetasid metsas puid ja põletasid telliseid. 150 aastat tagasi valmistasid tornikiivri puitkarkassi hilisema presidendi Konstantin Pätsi vanaisa ja isa. Foto on tehtud XIX sajandi lõpul. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

«Juba 150 aastat ilmestab Pauluse kirik Viljandi linnaruumi oma suursuguse arhitektuuriga, aga tegelikult ehitati see kirik hoopis linna lähedale maale. Ma ei teagi, millal täpselt Viljandi piirid laienesid nii palju, et Kirikumägi sattus linna territooriumile.» Nii meenutab Mart Salumäe.

150-aastaseks saav Viljandi Pauluse kirik oli aastail 1991–2011 Mart Salumäe kodukirik ja teenistuspaik. See on 150 aasta jooksul ka pikkuselt teine selle koguduse vaimuliku teenistusaja kestus. Salumäe paigutub oma tulemusega Jaan Lattiku 29 ja poole ning Alfred Toominga 18 aasta pikkuse teenistusaja vahele.

Praegu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Toronto Peetri Koguduse õpetaja ja USA praostkonna praosti ametit pidav Salumäe möönab, et selle kahe aastakümne sisse mahtus väga palju huvitavat, nii rõõmu kui muret. 

Märksõnad

Tagasi üles