Pärsti vald kavatseb küsida Päri elanike käest, kas sealne kaugküttepiirkond kaotada või alles jätta. Samas on mõlemal variandil suuri miinuseid ja vallavanema meelest head lahendust polegi.
Vald annab raske valiku rahva kätte
16. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päri 1 majas neljatoalises korteris elav Ülle Jüris hääletaks kaugküttepiirkonna kaotamise poolt ilma igasuguse kahtluseta. Detsembrikuu kütte eest tuli tal maksta ligi 170 eurot ehk veidi alla 2700 krooni, kuigi korter oli külm nagu hundilaut.
«Täna on toas isegi soe, tervelt 16 kraadi,» ütles paksudes sokkides ja lambavillatuhvlites naine eelmise nädala reedel, kui külmalaine polnud veel kohale jõudnud. «Tavaliselt on 14 või 15 kraadi. Õhtuti voodisse minnes tundub, nagu sukelduks külma vette.»
Jürise arvates saaks maja palju odavamalt ja paremini soojaks, kui keldrisse oma katel paigaldada.
«Me oleksime ammu seda teed läinud. Aga kas te arvate, et meil lastakse eralduda?»
Lahku lüüakse loata
Seaduse järgi kaugküttepiirkonnast omatahtsi lahkuda ei tohi. Vallavolikogu määrus lubab võrgust eralduda vaid maja kaupa ja juhul, kui sellega on nõus kõik korteriomanikud.
Pärsti valla vee-ettevõtte Ramsi VK juhataja Maili Meistri hinnangul ei jõua kõik korteriomanikud kunagi üksmeelele ja seepärast pole ükski Päri korterelamu keskkatlamaja toru lahti ühendanud — vähemalt seaduslikul teel.
Ametlikult hõlmab Päri kaugküttepiirkond kuut kortermaja, spordihalli, lasteaeda, tootmishooneid ja kolme Kannikmäe ridaelamut, mis on teistest tarbijatest paarisaja meetri kaugusel. Tegelikult kütab Kannikmäe rahvas oma elamisi ise. Nendeni viiv torustik on mitmendat aastat katki. Kui see veel terve oli, kasutas Kannikmäe 32 korterist sooja vaid kolm, ja seepärast pole Ramsi VK otsustanud, kas ja kuidas torustik taastada.
Ka paljud Päri kortermajade elanikud on rajanud iseseisvaid küttesüsteeme. Mõned kasutavad neid kaugküttele lisaks, teistel aga muud soojasaamise viisi polegi. Näiteks Päri 3 majas on kaugküte juba sügisest saadik võlgade tõttu välja lülitatud.
Liiga väikest piirkonda pole mõistlik kütta
Pärsti vallavanem Erich Palm tunnistas, et inimlikult saab ta iseseisvale küttele üleläinutest aru, sest katlamajast tuleva sooja hind on kõrge ja raha maksta pole, kuid külmas toas ei taha keegi istuda. Samas on eraldunutest vaid üksikud suutnud ehitada korraliku küttesüsteemi, enamiku lahenduste kvaliteet on aga küsitav.
Lisaks tähendab osa korterite omavoliline kaugküttest eraldumine, et ülejäänutel tuleb soojakadude ja üldkütte eest rohkem maksta. Kulude suurenemine oleks allesjääjatele varjukülg ka sel puhul, kui süsteemist lahkuksid seaduslikul moel terved majad.
«Kui tarbijate arv langeb alla teatud piiri, pole kaugküttepiirkond enam mõistlik,» tõdes Palm.
Oma hädad tooks kaasa seegi, kui Päri elanikud küsitlusel kaugküttepiirkonna kaotamise poolt hääletavad ja korterelamud katlamaja teenusest sootuks loobuvad. Nimelt tuleks endiselt kütta lasteaeda, spordihoonet ja tõenäoliselt ka tootmishooneid, kuid katlamaja ja torustik on ehitatud märksa suuremat tarbijaskonda silmas pidades.
Maili Meistri hinnangul poleks kaugkütte lõpetamine sugugi lihtne ka elanikele, sest see eeldaks märkimisväärseid investeeringuid oma kütteseadmetesse. Seejuures ei piisa ainult katelde paigaldamisest, majasisesed torustikud tuleks samuti läbi pesta ja tasakaalustada. Just kehvas seisus torustikud on Meistri hinnangul põhjus, miks Päri 1 majas on nii külm.
«Võlglastega tekivad probleemid ka siis, kui iga maja ennast ise kütab,» ennustas ta. «Kolme aasta pärast on inimesed vallamajas ja soovivad, et kaugküte uuesti tööle pandaks.»
Suur samm võtab aega
Et teada saada, kumba varianti Päri elanikud eelistavad, otsustaski möödunud nädalal istungit pidanud volikogu rahvaküsitluse korraldada. Vallavolikogu esimehe Jaan Mätase sõnul võtab see aga aega, sest enne inimeste arvamuse uurimist tuleb üksikasjad hoolega läbi mõelda. Näiteks vaagis volikogu küsimust, kas hääleõigus peaks olema kõigil Päri elanikel või anda üks hääl iga korteriomandi peale.
Maili Meister pidas rahva poole pöördumist õigeks, kuid nentis, et selget vastust ei pruugi see anda. «Mida teha näiteks siis, kui ühel poolel on 52 ja teisel 48 protsenti?» arutles ta.
Vallavanem Erich Palmi lootust mööda õnnestub küsitlus teoks teha selle aasta jooksul. Kui inimesed otsustavad kaugküttepiirkonna kaotada, kulub suure sammu ettevalmistusteks veel vähemalt paar aastat.
Omaette küsimus on, mis saab sel juhul, kui kaugkütte pooldajad enamusse jäävad, sest küsitluse tulemus ei anna vallale kuidagi rohkem võimalusi sundida isekütjaid suure katlamaja teenuste juurde tagasi pöörduma. Seni on seda kümmekonna korteriga küll üritatud, kuid tulemusteta.
«Tõtt-öelda ei näe ma olukorrale ühtki mõistlikku lahendust,» sõnas Erich Palm.
SEOTUS
Kaugküttepiirkonnast eraldumine eeldab mitme tingimuse täitmist.
• Korterelamutes peavad alternatiivküttele ülemineku poolt hääletama kõik omanikud.
• Alternatiivkütusena käsitletakse maasoojust, puitu, biogaasi, päikese-, hüdro-, tuule- või elektrienergiat.
• Tarbija seadmete võrgust eraldamine ei tohi kahjustada teiste sama võrgu tarbijate huve.
Allikas: Pärsti vallavolikogu määrus