Eakate autojuhtide täienduskoolitus on tabanud märki

Liikluses osaleb järjest rohkem auväärt eas autojuhte, kelle teadmised võivad vajada värskendamist. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Viljandi pensionäride liidu juhatuse liige Jaak Värnik on oma sõnul sõitnud viimased kuu aega ennast ja liiklusreegleid paremini tundes ning varasemast rohkem kütust säästes. Seda tänu läbitud koolitusele, mille kohta jagub tal üksnes kiidusõnu.

«Ja ma ei räägi ainult enda eest,» rõhutas Värnik. «Kõik Viljandi pensionäride liidu inimesed, kes sellel osalesid, jäid rahule.»

Jutt käib maanteeameti käimalükatud täienduskoolitusest «Väärikas mootorsõidukijuht». Mitmel varasemal aastal Pärnus, Tartus ja Tallinnas väga populaarseteks osutunud koolitusi korraldatakse tänavu «Eesti 100» üritustena Eesti eri otstes ja nõnda jõudis see ka Viljandimaale.

Rahulolu kinnitab ka tõik, et 19-st Viljandis täienduskoolitusel osalenud inimesest 17 hindasid selle tagasisides väga heaks ning kaks tükki heaks. Grupi maksimumsuuruseks oli seatud 20 inimest ning pärast seda, kui pensionäride liit linnavalitsuse vahendusel tehtud pakkumisest kinni hakkas, õnnestus paarkümmend osalejat kerge vaevaga kokku saada. Õigupoolest tundis asja vastu huvi üksjagu rohkemgi auväärt eas autojuhte.

Julgustada, mitte hirmutada

Koolitaja Priit Lilleorg selgitas, et eakatel autojuhtidel on vaja liiklusteadmised ja sõiduvõtted tänapäevase liikluse ja tehnikaga sobivaks kohandada. Ta tõi näite, et kui palju aastaid tagasi oli autode voog nii hõre, et peatee suuna muutumisel suunatule näitamist ei nõutud, siis nüüd on see ohutuks liiklemiseks vajalik. Vanasti polnud autodel ka paremat küljepeeglit, kuid tänapäeval tuleb kõiki peegleid hoolsalt jälgida, et mitte õnnetust või ohtlikku olukorda põhjustada.

Teooriast ja praktikast koosneval koolitusel räägiti aga muustki. Näiteks sellest, mismoodi mõjutavad vanemaid inimesi liikluses nende ealised iseärasused, ja sellest, kuidas sõita ökonoomselt. Lilleoru sõnul tunnevad osalejad viimasena nimetatu vastu alati väga suurt huvi, sest kütus on kallis ja sissetulek väike.

«Koolituse eesmärk on julgustada eakat autojuhti. Tunniajase sõidu järel on uued liiklusreeglid ja juhtimisvõtted juba päris hästi selged. Seda vähemalt siis, kui juht on motiveeritud. Aga eakad, kes koolitusele tulevad, on väga motiveeritud,» kõneles Priit Lilleorg. Tal on tulnud küll kolme aasta jooksul mõne eaka juhiga rääkida sellest, kuidas edaspidi ilma ise roolimata hakkama saada, kuid need on olnud erandlikud korrad ning näiteks Viljandis ühtegi niisugust vestlust ei peetud.

«Eakas inimene peab olema teadlik oma käitumismallidest, siis suudab ta ka ohutult ja teisi arvestades liigelda,» ütles Priit Lilleorg. «Kui inimene näiteks ei tea, et ta on liiga aeglane või liiga sõidutee keskel, siis ta arvabki, et noored on huligaanid. Aga kui ta oskab teistega arvestada, ei ole mõistlik talt juhtimisõigust ära võtta.»

Maanteeamet teeb eakate autojuhtide täienduskoolituses koostööd omavalitsustega. Muu hulgas on võrdselt kaetud koolitusel osalemise kulud, nii et vähemalt 60 aastat vana inimene ei peaks seda ise tegema.

Võiks samas vaimus edasi minna

Asjaosalised on ühte meelt, et väga hästi vastu võetud koolitus võiks sama hoogsalt jätkuda, kuid nagu märkis maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand, tuleb kõigepealt ära oodata, kuniks järgmise aasta eelarved on vastu võetud. Ta nentis, et kuna projekti rahastatakse koostöös omavalitsustega, selgub alles järgmise aasta alguses, millised piirkonnad on valmis seda jätkama.

Viljandi sotsiaalameti juhataja Livia Kask kinnitas eile, et on igasuguste õppimisvõimaluste säilimisest huvitatud. Küll aga märkis ta, et kui osalejate arv suureneb, võib tekkida vajadus raha leida mujalt kui ameti enda eelarvest.