Eakate inimeste käsutusse antakse unistuste maja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hooldekodu elanik Jaan Mändla jälgib, kuidas ehitajad viimaseid töid teevad, ning on uue korpusega väga rahul.
Hooldekodu elanik Jaan Mändla jälgib, kuidas ehitajad viimaseid töid teevad, ning on uue korpusega väga rahul. Foto: Elmo Riig

Järgmisel nädalal kolivad Lõhavere hooldekodu elanikud uude majja, mis ehitati kunagise mõisa südamesse just nende vajadusi arvesse võttes.

68-aastane Jaan Mändla leidis avarat söögisaali ja puhketuba inspekteerides, et nendes saaks kas või tantsu lüüa. «Midagi ei ole öelda — ruumid on ägedad!» lausus ta.

«Kas meiesuguseid sinna viiaksegi?» kõhkles 93-aastane Hilja Liimets. «Tulevad ehk hoopis suured saksa antvärgid sisse. Meile kõlbab vanas majas ka.»

Kohamaks jääb samaks

Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juhataja Ene Maaten nimetab valminud ehitust unistuste majaks, mida on pikalt oodatud. Seal hakatakse patsientidele pakkuma mõningaid füsioteraapilisi protseduure, on massažilaud ja puutetundliku ekraaniga massaažitool.

Ene Maaten kinnitas, et uue maja valmimisega kohamaksud ei tõuse. Hoolduskoha kuutasuks jääb 440.99 eurot (6900 krooni). Pidevat hoolt vajavate patsientide ehk hooldus-põetuskoha maksumus on 498.51 eurot (7800 krooni). Majas on ka ühekohalisi tube ning nende elanikud maksavad privaatsuse eest 63.90 eurot (1000 krooni) rohkem. Lisaks on hooldusravi, kus ravi eest tasub haigekassa ja patsiendi kanda jääb voodipäevatasu 6.07 eurot (109.06 krooni).

Rohkem ruumi

Kui vanas mõisahoones on 50 kohta, siis uues majas on neid 70. Ruumid on avarad ning kahe korruse vahel liigub lift, kuhu mahub ka ratastooli, voodi või lamaja raamiga.

Kahe toa peale on tualett duširuumiga, mille põrandakate on libisemiskindel. Samuti on seal lüliti, millega abi kutsuda.

Majas on omajagu elektroonikat. Välisuksi on võimalik avada ja sulgeda nupulevajutusega. Samuti on koridorides ja õuealal kaamerad, mille pilt jõuab valveõe arvutiekraanile. Nii saab kohe appi tõtata, kui patsiendil peaks abi vaja olema. Juhtmeta internetiühendus oli juba vanas majas ning on patsientide käsutuses uueski korpuses.

Maaten ütles, et laienemise tõttu hakatakse tasapisi ka personali juurde palkama. Kõigepealt on kavas tööle võtta tegevusjuhendaja, kes ajab maja elanikega juttu, loeb neile ajalehti ette ja mõtleb välja huvitavaid tegevusi. Samuti on plaanis palgata hooldajaid.

«Maja on moodne ja ilusate seintega, loodetavasti saame südame ka juurde panna — see on kõige tähtsam,» ütles juhataja.

Lahtiste uste päev

Järgmisena on Lõhaveres kavas täielikult renoveerida vana mõisahoone. Selle käigus tuleb juurde veel 12 hooldekohta. Ene Maaten avaldas lootust, et nii õnnestub säilitada ka ajaloolist hõngu.

Viimases järjekorras kerkib mõisahoone teise otsa juurdeehitis, kuhu tulevad surnukamber, saal, töökoda ja abiruumid. Poolteise aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 2,57 miljonit eurot (40,2 miljonit krooni). 68 protsenti sellest tuleb Euroopa regionaalarengu fondist. 32-protsendilise omaosaluse katab laenurahaga Suure-Jaani vald ja ligi 64 000 eurot (miljon krooni) tuleb sihtasutuselt Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Sel nädalal on võimalik kõigil soovijatel uut kompleksi oma silmaga vaatama minna. Nimelt on seal 18. veebruaril kella 15—18 lahtiste uste päev.

ARVAMUS
EneMaaten,
Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juhataja

Maja on valminud kolme Viljandi firma, osaühingu Silindia ning aktsiaseltside Pärlin ja VMT Ehitus koostööna. Nende ja Viljandi osaühingu Proff Projekt arhitekti Olav Remmelkoori töö on olnud suurepärane.

Tagasi üles