/nginx/o/2016/10/25/6001603t1h3d67.jpg)
VIIMASE AASTAKÜMNE kiire tehnoloogiline areng on kodudes elektriseadmete arvu jõudsalt kasvatanud. Paraku on suur osa kodudest ehitatud ajal, mil sellist elektriseadmete buumi ette ei nähtud. Nii ollakse sageli sunnitud ühendama palju voolutarbijaid pikendusjuhtme ja jagaja kaudu ühte pistikusse, mis koormusele vastu ei pea. Kuumenevad juhtmed põhjustavad aga tulekahju.
Nii pole imekspandav, et üha suurema osa siseruumide tulekahjudest põhjustavad rikked elektrisüsteemides. Näiteks eelmise aasta sügisel (oktoobrist detsembrini) Lõuna-Eesti kuues maakonnas juhtunud eluruumide tulekahjudest oli rohkem kui neljandik seotud elektriga. Kui kokku juhtus kodudes 82 arvestatava varalise kahjuga tulekahju, siis nendest kümme põhjustasid vanad või oskamatult parandatud elektrijuhtmed ja katkised pistikupesad. Kuus tulekahju said alguse rikkest elektriseadmes ning seitsmel juhul põhjustas õnnetuse hooletus elektriseadme kasutamisel.
Kättejõudnud külmaperioodil kasutatakse elekterkütte- ja muid koduseid elektriseadmeid rohkem. Nii kasvab aga elektri kasutamisega seotud tulekahjuoht veelgi.
LÕUNA-EESTI KUTSELISED ja vabatahtlikud päästjad on sel aastal andnud tuleohutusnõu juba enam kui 4000 kodus. Lisaks küttesüsteemi seisukorrale on hinnatud elektrisüsteemi seisukorda. Kodukülastuste kokkuvõtetest selgub, et lausa 73 juhul hinnati elektrisüsteem tuleohtlikuks: Tartumaal 22, Võrumaal 20, Viljandimaal 12, Jõgevamaal seitsmes ning Põlva- ja Valgamaal kuues kodus. Värskendamist vajava elektrisüsteemiga kodusid oli tegelikult rohkem, kuid tuleohtu päästespetsialistid nendes veel ei näinud.
Suitsuandur on endiselt asendamatu vahend tuleõnnetuse varajaseks avastamiseks. See aitab päästa oma elu, tervist ja vara. Käesoleval aastal on päästjad tulekahjupaikadelt üha rohkem leidnud suitsuandureid, millest polnud kasu, sest nende patarei oli tühi või oli seade laest mingil põhjusel alla võetud. Seetõttu tuletame tungivalt meelde, et suitsuandur on eluruumides kohustuslik ning kasu on ainult töökorras ja täis patareidega andurist. Selles veendumiseks tuleb suitsuanduri korrasolekut kontrollida vähemalt kord kuus, vajutades sellel olevat nuppu. Korras andur annab selle peale häiresignaali. Patarei tühjenemisest annab andur märku ebakorrapäraste üksikute piiksudega.
Vahet tuleb teha suitsuanduril ja vingugaasianduril, mis peatselt muutub osas eluruumides samuti kohustuslikuks. Täpsemalt öeldes muutub vinguandur kohustuslikuks gaasiseadet kasutavates majapidamistes ja hoonetes, kus vingugaasi ruumidesse kogunemise võimalust pole võimalik spetsiaalse ventilatsiooniga välistada. Vingugaasianduri kasutamine lisaks suitsuandurile on mõistlik kõigis majapidamistes, kus on vingugaasi tekkimise oht, olgu see siis gaasiseadme või tavalise pliidi või ahjuga majapidamine.
KOHUSTUSLIKU suitsuanduri üha laialdasem kasutamine, regulaarse professionaalse korstnapühkimise nõude kehtestamine ja päästeameti ennetusõppe projektid on inimeste tarkust tuleohutuse vallas jõudsasti kasvatanud. See on aidanud kaasa tuleõnnetuste üldarvu märgatavale vähenemisele. Paraku hukkub Eestis igal aastal tulekahjudes endiselt ligi 50 inimest. Rahul ei saa olla enne, kui see number on null.