Ermamaa kaasus. Kümme küsimust ja 4,5 vastust

Ärma talu Foto: Elmo Riig

Sakala sõnastas kümme olulist küsimust, mille vastused peaksid president Toomas Hendrik Ilvese kodutalu ümber juba poolteist nädalat keenud teravasse mõttevahetusse selgust ja jahutust tooma. Alljärgnevad vastused tulenevad kahest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse otsusest. Et aga sihtasutus keeldus selle artikli nimel lehetoimetusega koostööd tegemast, on mõni küsimus endiselt vastuseta.

• Millal ja mille jaoks sai president Toomas Hendrik Ilvese eelmisele abikaasale Evelin Ilvesele kuulunud osaühing Ermamaa EAS-ilt toetust?

EAS-i juhatus otsustas 2006. aasta 13. märtsil rahuldada Ermamaa rahataotluse projektile „Turismiobjekt ERMA PARK: külalistemaja-raamatukogu-konverentsikeskus rajamine Viljandimaale Abja valda” ning anda turismi arendamise meetmest selleks 190 392 eurot ehk toona 2 979 000 krooni. Ettevõtte omaosalus projektis oli 50 protsenti. Otsus ei näinud ette konkreetseid töid, mida toetuse eest peab tegema. Tegemist oli osalusega arenduses kui tervikus.

Dokumentide kohaselt oli projekti eesmärk rajada Eestis unikaalne toode Erma Park, kujundades välja avalikuks kasutamiseks mõeldud kultuuri- ja puhkeobjekt inimestele, kes väärtustavad intellektuaalseid harrastusi, hoolivad loodusest ning huvituvad paikkondlikust kultuurist ja eripärast. Keskuse loomise kaudne eesmärk oli suurendada Lõuna-Eesti kui turismisihi mainet nii Eestis kui välismaal.

• Kas Ermamaa taotlus oli toona mingil moel erandlik või sai analoogset turismitalu arendamise toetust samast allikast veel keegi? Kui oli teisigi, siis kas on võimalik kedagi konkreetset nimetada?

EAS ei ole sellele küsimusele vastanud, ehkki Sakala on seda kolm korda küsinud.

• Miks ja millal Erma Pargi algse äriplaani elluviimine takerdus?

2007. aasta 20. novembril langetas EAS-i juhatus Ermamaa taotluse alusel otsuse, millega lubas juba valmis ehitatud külalistemajas peatada majutus- ja turismiteenuste osutamise avalikkusele. Seda põhjendati toetuse saajast mittesõltuva asjaoluga ehk Ermamaaga perekondlikult seotud inimese Toomas Hendrik Ilvese saamisega Eesti presidendiks. Riiklikult kehtestatud turvanõuded poleks lubanud kompleksis külalisi vastu võtta, kui president samal ajal seal viibib. Et aga projekti mitte lõpetada, sõlmis Toomas Hendrik Ilves oma abikaasa ettevõttega üürilepingu ning sai sel moel juriidiliselt turismitalu ainsaks kliendiks.

• Miks otsustati võimaliku tagasimakse määr just 2012. aasta märtsis? Miks ei võinud seda teha alles nüüd, mil Ermamaa oli Toomas Hendrik Ilvese suu läbi teatanud, et ei kavatse pärast presidendi ametiaja lõppu erinevalt seni kehtinud kokkuleppest avalikku turismitalu pidama hakata?

Struktuuritoetuste seadus näeb ette, et toetuse tagasinõudmise otsuse võib langetada viie aasta jooksul pärast viimast väljamakset toetuse saajale. Osaühingule Ermamaa tehti kõnealuses projektis viimane väljamakse 2007. aasta varakevadel ning seega täitus ettenähtud aeg just 2012. aasta märtsis.

• On öeldud, et kui Ermamaa otsustanuks nüüd siiski avalikku turismitalu pidama hakata, pidanuks ta seda tegema 2020. aasta 31. juulini. Miks just nii kaua?

Toetuse määramise otsus pani Ermamaale kohustuse toetusega soetatud vara sihtotstarbeliselt kasutada 60 kuud ehk viis aastat. Sihipärane kasutamine kestis tõrgeteta algul 17 kuud. Seega tekkis Ermamaale kohustus pärast takistavate asjaolude äralangemist vara sihtotstarbeliselt kasutada veel 43 kuud. Loetuna 2017. aasta algusest annabki see tähtajaks 2020. aasta keskpaiga.

• Objekti sihipärase kasutamise ajaks arvatakse ka talukompleksi ehitamise aeg. Miks? Miks ei hakanud kell tiksuma alates turismitalu avamisest?

EAS pole seda asjaolu kommenteerinud.

• Miks peab Toomas Hendrik Ilvese ettevõte EAS-ile tagasi maksma just kümme protsenti saadud toetusest? Miks ei olnud määr väiksem või suurem?

Ermamaa andis 2011. aasta 5. novembril EAS-ile teada, et projekti elluviimist takistavad asjaolud ei ole muutunud, sest Toomas Hendrik Ilves valiti teist korda presidendiks ning tema ametiaeg lõpeb 2016. aasta oktoobris. Seejuures märkis ettevõte, et turismitalu kasutati algul täiel määral sihtotstarbeliselt 17 kuud. Edaspidisel perioodil olevat talu võõrustanud 1056 ametlikku ja umbes 3000 mitteametlikku külalist. Selle põhjal leidis EAS, et toetuse saaja on projekti eesmärki osaliselt täitnud ja jätkab täitmist ehk tutvustab Eestit kui turismi sihtkohta ning on avatud presidendi külalistele, kellele pakub äriplaanis lubatud teenuseid. Sellest lähtuvalt tegi EAS-i juhatus kaalutlusotsuse, mille kohaselt pole põhjust firmalt kogu summat tagasi nõuda, vaid piisab kümneprotsendilisest tagasimaksest.

Otsuse tekstis viidatakse muu hulgas võimalusele tagasi küsida viis ja 25 protsenti toetusest, kuid miks valiti määraks just kümme protsenti, pole  EAS endiselt üheselt lahti rääkinud.

• Kas Ermamaa võis ise pöörduda EAS-i poole palvega, et talle määratav tagasimaksesumma oleks võimalikult väike? Kas EAS võis tagasimakse määra otsustades arvestada, et firma laenukoormus ja EAS-i toetus kokku olid 2011. aasta lõpus enam kui poolt miljonit eurot, samas kui firma varade väärtus oli vaid 328 170 eurot ja omakapital koos jaotamata kasumiga 7453 eurot?

Info toonaste läbirääkimiste mitteametliku tooni ja sisu kohta puudub.

• Millised on olnud käesoleval aastal EAS-i vahetud kontaktid Toomas Hendrik Ilvese või mõne teise Ermamaa esindajaga? Millal ja milliste isikute vahel on kõnealust teemat arutatud?

Seda pole kumbki pool täpselt selgitanud. Üksnes Toomas Hendrik Ilves on väitnud, et oli kuni eelmise nädalani kõnealuse teemaga vaid pealiskaudselt kursis. 

• Miks EAS ei avalikustanud juba septembris, kui Sakala seda küsis, et kehtib otsus, mille kohaselt langeb Ermamaale kümneprotsendiline tagasimakse kohustus, kui ta peaks äriplaanist loobuma? Miks seda infot 12. oktoobrini avalikkuse eest varjati?

EAS-i kommunikatsioonijuht Kadri Kütt on korduvalt Sakalale öelnud, et info avalikustamist ei peetud mõistlikuks, kuid pole täpsustanud, miks.