Suurvee päevik tõi «Sakalalt» tunnustuse

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanike tunnustuse pälvinud Tõnis Korts ütles, et Soomaa patrioodina on ta alati nõus seda piirkonda laiemalt tutvustama.
Ajakirjanike tunnustuse pälvinud Tõnis Korts ütles, et Soomaa patrioodina on ta alati nõus seda piirkonda laiemalt tutvustama. Foto: Peeter Kümmel

«Sakala» ajakirjanikud valisid sõbrapäeva eel eelmise aasta pressisõbraks Tipu küla elaniku, Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Kortsu, kes on selle tiitli pälvinud korra varemgi.

«Sakala» ajakirjanikud tunnustasid Tõnis Kortsu eelkõige kui Soomaa elanikku, kes oli nõus jagama teistega üleujutuse muljeid.

Mullu kevadel pidas Korts kaks nädalat «Sakala» internetileheküljel Soomaa üleujutuse päevikut, kuhu ta kirjutas lugusid ja saatis pilte. Et lugejad näeksid, kuidas vesi tõuseb, hilines Tipu külas elav Korts kaks nädalat tööle, sest ta pidi pildistamiseks ootama ilma valgenemist. Päevikusse lisas ta lugusid ka nädalavahetustel.

«Sellist koostööd pole «Sakalal» varem kellegagi olnud,» tõdesid ajakirjanikud.

Läinud aastal tuli Tõnis Kortsul tihti ka ametnikuna avalikkuse ees esineda. Ta jagas Viljandimaa bussifirmade vahetumise tõttu palju seletusi ning tunnistas  ümberkorralduste käigus tehtud vigu. Korts võttis ajalehes ilmunud kriitikat arvesse ning lahenduste leidmiseks kutsus «Sakalat» appi.

Tunnustusest kuuldes ütles Tõnis Korts, et ka talle on ajaleht olnud hea partner. «Ajakirjandus on võim, mis on tänases riigis selge ja sõltumatu. Selle abiga on teoks saanud palju sellist, milleni riigivõim ei ulatu,» lausus ta. «Arvan, et Eesti edu üks saladus ongi ajakirjanduse suur roll meie ühiskonnas.»

Samas tõdes Korts, et ajakirjandusega suhtlemine pole sugugi kerge: seda tuleb teha ausalt ja pidevalt, võttes omaks kriitika ning andes vahel kommentaare ka rasketel teemadel.

Suurvee päeviku pidamine oli aga Tõnis Kortsule endalegi huvitav ettevõtmine. Soomaa patrioodina on ta nõus seda piirkonda alati laiemalt tutvustama.

«Suurvee päeviku kõlapind ulatus kaugele üle maakonna piiride. Seniajani kuulen inimestelt, kellega ammu pole suhelnud, et neil oli põnev seda lugeda,» tõdes ta.

See ei olnud esimene kord, kui Tõnis Korts «Sakala» sõbra tiitli pälvis. Viljandi ajakirjanikud kuulutasid ta oma sõbraks ka 1997. aastal, kui Tõnis Korts töötas Viljandi maavalitsuse keskkonnaosakonna asejuhatajana.

Varem on kaks korda, 2002. ja 2007. aastal «Sakalalt» selle tunnustuse saanud Viljandi politseijuht Alvar Pähkel.

Tänusõnu jagus ka teistele

Peale Tõnis Kortsu tõstsid ajakirjanikud tänavu mitmel korral esile Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadurit Toivo Univeri, kes on alati olnud nõus konsultandina mitmesuguseid teemasid kommenteerima. Univer on pakkunud ka ise lugudeks mõtteid, saamata seejuures mingit omakasu.

Teistest enam pälvisid tunnustavaid sõnu ka muinsuskaitse Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Andres Rõigas, Viljandi lauatenniseklubi Sakala treener Peeter Allikoja, Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöönõunik Mati Adamson, Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ja pedagoog Helve Joon.
Kiidusõnu jagus paljudele teistelegi lahketele uudiseallikatele, kes on oma igapäevatööd tehes hea meelega ajakirjanike küsimustele vastanud ning ajalehte oma valdkonna uudistest teavitanud.

Vaenlase tiitel vallavanemale

Erinevalt eelmisest aastast andis «Sakala» tänavu välja ka vaenlase tiitli. Selle pälvis Pärsti vallavanem Erich Palm, kes on olnud ajakirjanikega suheldes kohati väga tõrges.

Pärsti vallavanem on üritanud «Sakala» ees infot varjata, teatades mitmel korral, et ei kommenteeri avalikkuse tähelepanu all oleva Raudna põhikooli remondi venimist. Pärsti vald on olnud ainus, kelle poole on «Sakalal» tulnud avaliku info saamiseks pöörduda teabenõudega.

Pressivaenlase tiitli pälvinud inimene saab «Sakala» aastatellimuse, et tal oleks võimalik ennast paremini ajalehes ilmuvaga kursis hoida.

Sõpra premeerib ajaleht aga sellega, et annab aastaks tema valdusesse keraamilise ränd­auhinna «Lehelugeja».

«Sakala» ajakirjanikud valisid tänavu sõpra ja vaenlast viieteistkümnendat korda. Traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui pressisõbraks valiti Peeter Arro, kes oli sel ajal Viiratsi vallavanema ametis.

SÕBRAD
«Sakala» ajakirjanike sõbrad viimastel aastatel
• 2009 — loodusetundja Olav Renno
• 2008 — Võhma küünlavabriku omanik Peter Wüthrich
• 2007 — Viljandi politseiosakonna juht Alvar Pähkel
• 2006 — osaühingu Pesuekspert juht Tiit Jürmann
• 2005 — Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri
• 2004 — Viljandi maavanem Kalle Küttis
Allikas: «Sakala»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles