Plehku pistsid kuus valget kitsepoissi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naatsaku talu peremees Markus von Schwanenflügel juhatas sikupoistest allesjäänud kitsepere endiselt mõneks tunniks karjamaale.
Naatsaku talu peremees Markus von Schwanenflügel juhatas sikupoistest allesjäänud kitsepere endiselt mõneks tunniks karjamaale. Foto: Elmo Riig

Kui esiti levis teade, et Kassi külast on kadunud kuus valget kitsepoissi, tekkis kohe küsimus, kus on siis see seitsmes ja kas ta võis peituda kellakappi nagu muinasjutus.

«Ei tea, kus see seitsmes on, aga oma kuut ma üles leidnud veel ei ole,» lausus Naatsaku talu perenaine Nora von Schwanenflügel.

Kitsepoisid läksid kaduma nädalapäevad tagasi.

«Nad olid mul maja lähedal ja üleöö kadusid ära,» rääkis perenaine. Karjamaad piirab elektrikarjusega aed ja  pärast kadumist oli see kenasti püsti. «Arvatavasti nad hüppasid üle.»

Nora von Schwanenflügel meenutas, et mullu novembris käisid tal hundid karjas jahti pidamas ja tapsid mitu looma. Seepärast läks pererahvas nüüd kohe pärast kitsepoiste kadumist vaatama, et ehk on mingisuguseid jälgi maha jäänud. Polnud aga midagi – ei hundi jälgi ega ka sikkude omi, et pererahvas oleks kätte saanud suuna, kuhu poole nood plehku panid. 

Pererahvas otsis poisse ka naabrite juurest, kuid tulutult. «Oleme siin kandis tuntud talu ja kui keegi nad üles leiaks, siis kohe pakuks meile,» arvas Naatsaku perenaine.

Paari aasta eest läks neilt kaduma kaks kitsepoissi ja nemad jõudsid koju tagasi tänu seenelistele. «Kitsed olid nii kolmveerand kilomeetrit siit eemal ning väga sõbralikud ja tänulikud, et keegi tuli ja vaatas neid. Tulid kohe kaasa,» märkis ta.

Nüüd aga laskis jalga kuuene punt ja pole teada, kas nemad võõraga üldse seltsivad. Pealegi on tänavu seenelkäiguks juba liiga hilja ning vaevalt et keegi enam sedasi metsas liigub. Kitsedel võib seal perenaise arvates aga üsna hubane olla. «Arvatavasti nad niisama ringi ei jaluta, vaid on kuskil tihnikus ning neid ei näe üldsegi lihtsalt,» rääkis ta ja lisas, et kui lehed maha langevad, võib neid paremini märgata.

Muidugi ei välistanud perenaine ka seda varianti, et hunt on kitsepoistest jagu saanud. «See võib olla täiesti juhtunud. Ega tea,» lausus ta. 

Põhjus, miks väiksed sikud sedasi jalga lasevad, on perenaise sõnul ikkagi võimuvõitlus. Needsamused poisid olid ju tänavused talled.

«Poisid peab emadest eemaldama, kui nad saavad kolm kuud vanaks, aga need olid meil juba viis ja pool kuud vanad,» rääkis Naatsaku talu perenaine. Kitsekarjas on tema ütlemist mööda tugev konkurents ja omavahel minnakse võimu pärast kaklema. «Võib-olla see üks liider ajaski teised minema,» arutles ta, kuid lisas siis, et need kõik on oletused ja seda, mis täpselt juhtus, ei tea. 

Aastate eest Saksamaalt Eestisse oma juurte juurde naasnud Naatsaku talu perenaisel on alles kümme kitse, kelle seas on talled, emad ja üks suur sikk.

Märksõnad

Tagasi üles