Esimese hetke sirgeldus rajas tee parimate sekka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi krematooriumis enam Läti kodanike surnukehasid tuhastada ei saa, sest terviseamet ei pea seda ohutuks tegevuseks.
Viljandi krematooriumis enam Läti kodanike surnukehasid tuhastada ei saa, sest terviseamet ei pea seda ohutuks tegevuseks. Foto: Marko Saarm

Mullu Viljandisse kerkinud krematoorium on üks neljast ehitisest, mis võib võita detsembri algul Eesti arhitektide liidu aastapreemia. Arhitekt peab edu aluseks head algideed ja tellija antud vabadust.

5000 euro suuruse aastapreemia kandidaatide sekka jõudnud hoone kavandamise algust mäletab arhitekt Raul Vaiksoo väga hästi. «Ma mäletan ääretult hästi seda päeva, kui Kalev ja Toomas minu juurde tulid,» lausus Vaiksoo, viidates krematooriumi rajanud ettevõtjatele Kalev Järvelillele ja Toomas Sumerile. «Nad kirjeldasid mulle mõne sõnaga, mida ja kui suurt on vaja, ning ma sirgeldasin kohe ühe kuubiku. Suures osas see lahendus ka teoks sai.»

Osaühingu Felkrem ehk krematooriumi omanikfirma juht Toomas Sumeri rääkis, et esimese hooga lauale pandud lahendus tundus kohe õige ning nad otsustasid jätta arhitektile võimalikult vabad käed. «Ehitamise muutis see mõnevõrra kallimaks, aga lahendus on seda väärt,» lausus Sumeri.

Märksõnad

Tagasi üles