Tants sõidueksamite ümber

Ivari Padar Foto: Jaanus Lensment / Postimees

​TÄNAVUNE SUVI algas haldusreformi seaduse vastuvõtmisega. Anti stardipauk mahukatele ümberkorraldustele, mis puudutasid näiteks valdade suurust, aga ka kõigi riigivõimutasandite kulutuste ja oodatavate tulemuste mõõtmist. Kogu seda protsessi on nimetatud ka riigireformiks. Aeg-ajalt tuleb riigi toimimisele arukat inventuuri teha, see on paratamatu.

Sotsiaaldemokraatide tingimuseks muudatuste puhul on olnud, et reformi käigus ei kannataks inimestele pakutavad teenused. Headele plaanidele risti vastu teatas maanteeamet ootamatult, et piirab seniseid teenuseid maakonnakeskustes ning tulevikus ei saa A- ja B-kategooria sõidueksameid enamikus linnades enam teha.

ME KÕIK OLEME huvitatud riigireformi õnnestumisest. Seetõttu ei saa lubada, et iga ministeeriumi allasutus teeb reformi oma äranägemise järgi. Näha tuleb üldisemat pilti ja ühtegi reformi ei tohi ellu viia rutates. Vastasel juhul leiame end õige pea olukorrast, kus auto registreerimiseks pead Tartusse sõitma ja uue passi saad kätte vaid Viljandist. Riigile võib see ju odavam olla, kuid inimesele läheb kõik maksma rohkem kui topelt.

Olukorra tegi nukramaks tõsiasi, et töökohtade säilitamine maapiirkondades on koalitsiooni omavaheline kokkulepe ja prioriteet. Teisisõnu: selle nimel peavad ministeeriumid koostööd tegema.

Tõsi ju on, osa maanteeameti teenuseid ongi internetipõhised, aga terve hulk teenuseid on väga selgelt ainult kohapeal osutatavad. Näiteks palju räägitud sõidueksamid. Riigikogu maaelukomisjoni esimehena kutsusin juulis kokku erakorralise koosoleku ja palusin reformiminister Arto Aasal ja maanteeameti juhtidel selgitada, kuidas me siis teenuseid tagame.

Maanteeameti põhjendused sõidueksamite likvideerimise kohta varieerusid naivistlikest absurdseteni ning neid vürtsitas kapatäis demagoogiat. Näiteks väitis ameti peadirektor, et sõidueksami tegemine on inimese vaba tahe ja soov, või et väikelinnades eksami sooritanud juhid on linnaliikluses ohtlikumad. Viimase väite tõestamiseks polnud ametil loomulikult analüüsi tehtud. Sõbrad Võrust tuletasid mulle kohe meelde kümmekonna aasta taguse seiga: praegune peaminister oli küll sõidueksami sooritanud Tallinnas, aga avarii tegi ikka Võrus Vabaduse ja Jüri tänava nurgal.

Olen väga selgel arusaamal, et praegused maakonnakeskused on optimaalsed olulisemate teenuste pakkumise kohad ja maakonnakeskuste otstarbetu nõrgestamine jooksutab Eesti Tallinna kokku. Maakonnakeskuste praegune struktuur on justkui see viimane vall.

Meil on häid näiteid nagu riigigümnaasiumid, mis maakonnakeskuste positsiooni tugevdavad. Seda rada tuleb edasi minna. Olen kindel, et riigivalitsemises on töökohti, mis ei pea ilmtingimata asuma Tallinnas, vaid võivad väga hästi paikneda Võrus, Valgas või Paides.

HEA UUDIS ON see, et hullule projektile õnnestus käsipidur peale tõmmata. Maanteeamet vaatab oma reformiplaani ümber ja säilitab eksamite sooritamise võimaluse kõigis oma 17 teenindusbüroodes.

Selle saavutamiseks oli vaja riigikogu maaelukomisjoni erakorralist istungit juuli lõpus, kellalöömist meedias ja mitme asjaosalise aktiivset sekkumist. Tahan tänada ja tunnustada kõiki neid maavanemaid, vallavanemaid ja kohalikke tublisid inimesi, kes appi tulid.

Riigireformi elluviimise juures tuleb vältida ülepingutamist. Jah, tõesti on teenuseid, mis moodsas ilmas on kolinud internetti (siinpuhul on loomulikult tähtis interneti kättesaadavus). Samas on teenuseid, mis peavad olema ja saavad olla vaid kohapeal.